Väärtuskasvatus - oluline uuendus hariduses
Peaettekandja Tartu Ülikooli professor Margit Sutropi ettekanne teemal „Väärtused ja väärtuskasvatus heas koolis," andis põhjaliku ülevaate, milline on hea kool ning mis on väärtuskasvatus. Professor kinnitas, et: „Hea kool on kindlasti ÕPPIJAKESKNE! Eelkõige põhikool peab andma lapsele teada, milleks just temal on kutsumus ja võimed ning aitama lapsel leida oma tee, mida mööda ta saab väärikalt ja uhkelt käia. Kool peab andma lapsele tugeva eneseväärikuse."
Margit Sutrop sõnas:„Koolimeeldivus tähendab madala stressiga kogutud häid teadmisi. Kooli, õpetajate ning lapsevanemate ülesandeks on väärtustada erinevaid andekusi, st erivajadusi. Igal lapsel on erivajadus! Ühiskonnal on vaja kõiki ameteid ning erinevaid inimesi. Selleks, et jõuda rikka, tugeva, õnneliku riigini on vaja kõigepealt rikkaid, õnnelikke ja tugevaid inimesi".
Teine peaesineja, Teadus- ja Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis kinnitas isa, vanaisa ja õpetajana, et väärtuskasvatus on kooli esmatähtis ülesanne. „Kuna inimese väärtushinnangute süsteemi põhialus kujuneb välja põhikooli III astme lõpuks, siis on ülioluline, et alg- ja põhikooli õpetajad suudaksid koolis antavad teadmised kujundada väärtussüsteemiks, mis inimest sisemise jõuna edaspidi kannab" sõnas Küttis.
Seminaril tõdeti, et uus õppekava on täna õppijakeskne, kuid millegipärast ei kajastu see praktikas. Kalle Küttis ütles: „Hariduse sisu on kokkuleppeline ja lähtudest uuest õppekavast tuleb õpetajatel talupojamõistust järgides teha otsused ja valikud. Me anname teadmisi, aga alati ei suuda teadmisi muuta lapse jaoks väärtuseks. Kahtlemata on väga suur roll õpetajatel, kuid väärtuskasvatus algab eelkõige kodust. Meie ise vanemate ja õpetajatena olemegi lapse hoiakute ja väärtuste kujundajad."
Seminari käigus arutleti küsimuse üle, kuidas ühiskond aitab koolil saada heaks kooliks?
Professor Margit Sutropi sõnul tuleb parandada haridusasutuse ja kogukonna sidusust. Sisehindamise nõunik Ene-Mall Vernik Tuubel lisas: „Täna on koolis määrava tähtsusega kaasav eestvedamine, et seeläbi luua soodne ja toetav, arenguks vajalik koolikeskkond. See on meeskonnatöö, kuhu tuleb kindlasti kaasata ka lapsevanemad ja hoolekogu - Eesti ühiskond vajab õppivat kogukonda."
Lüllemäe, Orava ning Konguta koolide juhid jagasid kogemusi kooli ja kogukonna koostoimimisest ning meetoditest, mis soodustavad omavahelist koostööd. Arutelu võttis kokku Kambja kooli direktor härra Enn Liba: „Need on meie ühised lapsed ja meie ühine asi!"
Seminari korraldaja, MTÜ Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liige Solveig Raave ütles: „On vaja, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud uuenduste ja muudatuste reaalseks elluviimiseks jaguks tarkust ning otsuseid tehtaks läbimõeldult. Õpetamises tuleb ainekesksuselt üle minna kasvatus- ja väärtuskesksusele. Kõige olulisem on lapse terviklik areng läbi individuaalse lähenemise."
MTÜ Pühajärve Haridusseltsi juhataja Teet Reedi sõnas: „Korraldasime seminari sooviga rääkida ja mõelda ühiselt selle üle, kuidas riik-kool-lapsevanemad-kogukond saavad koostöös tagada haridussüsteemi avatuse, uuendusmeelsuse ja loovuse. Meil on siiralt heameel, et antud teema puudutas ning tõi kohale nii palju koolijuhte ning meie oma kogukonna liikmeid. See annab julgust ja kindlust järgnevate seminaride korraldamiseks. Sellist avatud diskussiooni, mis hõlmaks kõiki seotud osapooli on senini kahetsusväärselt vähe olnud. Teeme kõik selleks, et taolisi positiivseid ning innustavaid mõttevahetusi toimuks ka edaspidi."
Seminar toimus laupäeval, 21.mail Pühajärve Põhikoolis, mis on pärjatud Eesti Kauneima kooli tiitliga ning on „EDUKO" programmi uuringu kohaselt üheks innovaatilise maakooli mudeliks.
