2007. aasta määrus jättis klassi- ja temperatuurijaotuse jõusse, kuid täpsustas, et temperatuur peab olema tegelikult toimiv - arvesse tuleb võtta niiskust ja tuule tugevust, mille mõjul tunneb inimorganism termomeetri näitu hoopis külmemana.

Nii võivad 1.- 6. klassi lapsed koju jääda, kui väljas on 8 kraadi külma ja puhub tuul kiirusega vähemalt 16 meetrit sekundis või on 11 kraadi külma ja tuul puhub 7 meetrit sekundis. 7.- 9. klassi õpilased tohivad külmapüha pidada 11kraadise külma korral, kui lõõtsub tuul kiirusega 19 meetrit sekundis. Progümnaasium saab koju jääda tõenäolisemalt siiski 14 miinuskraadi ja 8 - 9 meetrit sekundis puhuva tuulega. Vanemate klasside õpilastele pole külmapüha ette nähtud.

Vaata tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri EMHI veebilehelt ning kontrolli tuule ja külma indeksi tabelit, mille leiad siit.

Tuleb silmas pidada, et tuule-külma indeks ei arvesta päikesepaiste mõju - heledas päikesepaistes võib tuule-külma indeksi väärtus olla 6 - 10 kraadi väiksem.

Eriti tähtis on tuule-külma indeksit arvestada ja sellele vastavalt riietuda või üldse mitte ruumideest väljuda väga külmade ilmade korral koolide õppetöö ja eelkoolilasteasutuste tegevuse korraldamisel, samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel, mägimatkadel jm.

Kui lapsed on madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud, peab sama määruse järgi kool korraldama neile kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.

Lisaks külmapühadele sätestab määrus ka kehalise kasvatuse õuetundide õhutemperatuurid ja lubatud tuule kiiruse soojemal ajal. 1.-6. klassi õpilaste kehalise kasvatuse tund võib õues toimuda tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -10 kraadi.

7.-12. klassi õpilaste õuetunde võib teha tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -15 kraadi.

Hea lugeja, kirjuta oma kogemustest seoses külmapühadega või väga külma ilmaga kooli minemisega. Pikem lugu saada aadressile rahvahaal@eestielu.ee või täida saatmisvorm siit.