Kuressaare staadioni tribüünihoone ideekonkurss oli oma iseloomult riigihange. Ka seal olid omad hindamiskriteeriumid ja osavõtjatele esitati ranged kvalifitseerimistingimused. Ometi esitati žüriile hindamiseks paarkümmend üksteisest äärmiselt erinevat võistlustööd. Žürii, kuhu kuulusid muuseas hinnatud arhitektid Tiit Trummal, Martin Melioranski ja Kalle Komissarov, tõstis pärast tunni kestnud individuaalset analüüsiprotsessi esimese tulise arutelu käigus kõrvale grupi ideekavandeid, mis edasises tegevuses hindamisele ei kuulunud. Autorite suhtes karm, kuid protsessi osas ainuvõimalikku tegevust korrati taas mõni tund hiljem, kuni sõelale jäi 5-6 tööd.

Tabati kümnesse

Kuigi ideekavandite hulgas oli originaalseid ideid ja geniaalseid arhitektuurseid lahendusi, osutusid valituks tööd, mida võib eelkõige iseloomustada kahe väga pragmaatilise näitaja abil. Realiseeritavus ja kohatunnetus. Väga paljude kavandite puhul oli välja pakutud anonüümne lahendus, mis oleks sisuliselt realiseeritav ükskõik millise staadioni puhul ja millel side ette antud asukohaga sisuliselt puudus. Tribüünihoonet oli paljudes töödes lahendatud suurejoonelise maamärgina, mis üldjuhul ümbritsevaga ei haakunud või osutunuks lahenduse realiseerimine võimalustest kordades kallimaks.

Haruharva leitakse läbi arhitektuurivõistluse projektlahendus, mis on tellija silmis täpselt kümnesse. Võidutöö märgusõnaga „Maailmarekord" on selles osas ideaalne näide arhitektuurivõistluse olemusest. Esitatutest parima keskkonnatunnetusega ja optimaalseima mahuga tribüünihoone lõplik lahendus eeldab just plaani osas tõsist kohandamist tellija tegelike soovidega. Seda kõike saab aga võidutöö põhjal teha arhitektuurset ideed kaotamata.

Mahult väike, mõjult suur

Mis on siis arhitektuurne idee, see kohatunnetus rahvakeeli? Tundub, et me saame tribüünihoone, mis ei ole oma olemuselt meile võõras. Tänast olemasolevat staadionit võib iseloomustada suletusega, tribüünihoonega, mis kui müür merele selja keerab, ja tribüünihoone taguse Supluse puiesteega, mis pigem mahajäetud rajana mõjub. Võistlustöös on tribüünihoone ja selle lähiümbrus kavandatud pigem puhkeala jätkuna. Tribüünihoone teise korruse tasand toimib terrassina, millelt avaneb vaade merele ja puhkealale. Jalutaja pääs terrassile on sundimatu ja loomulik ning istmed tribüünil jalutajale käeulatuses. Kuigi kavandatav tribüünihoone on oma mahult üks väiksemaid võistlustöödes esitatutest, mõjub see tänu planeeritud muldvallidele tegelikust suuremana. Mõneti maalinlik lahendus teeb väikelinna staadionist just kui päris suure staadioni, vähendades muuseas tuulemõjusid. Võidutöö autorid on Mihkel Tüür ja Ott Kadarik, kelle varasemate töödena võib nimetada Rakvere keskväljakut ja hooneid Rotermanni kvartalis Tallinnas. Mainimist väärib ka seik, et 1999. aastal toimunud Tartu Tamme staadioni tribüünihoone arhitektuurikonkursil auhinnati meeste tookordset võistlustööd II preemia vääriliseks. Kuressaare staadioni tribüünihoone ideekonkurss on üldse teine arhitektuurivõistlus taasiseseisvumisajal, millega soovitakse leida staadionile sobivaimat lahendust.

Arhitektuurivõistlusi linnas teisigi

Hetkel, mil staadioni projekteerimine läheb võistlustöö põhjal täie hooga käima, ootame Kuressaares juba järgmiste võistluste tulemusi. Peagi avaldatakse Pikk 27 hotellihoone arhitektuurivõistluse tulemused, kus tööde esitamise tähtaeg oli 4. juuli. 22. juulil lõpeb aga kavandite esitamine väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini ja laborite hoone ideekonkursile. Sel sügisel peaks toimuma ka väikelastekodu peremajadele sobivaima arhitektuurse lahenduse saamiseks korraldatav arhitektuurivõistlus ja ehk midagi veel.

Seniks saavad kõik linnakodanikud kuni 23. juulini tutvuda staadioni tribüünihoone arhitektuurivõistlusel auhinnatud töödega Kuressaare kultuurikeskuses ja kõikide võistlusele esitatud kavanditega internetis aadressil kodukoht.kuressaare.ee. Lisaks staadioni ideekavanditele on kultuurikeskuse ülemisel korrusel välja pandud valik varasemate aastate arhitektuurivõistluste töödest.

Arhitektuurikonkursi paremusjärjestus:

1. koht - MAAILMAREKORD
Ettevõte: AS Tari
Autorid: Mihkel Tüür, Ott Kadarik

2. koht - VICTOR
Ettevõte: Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ
Autorid: Mari Renno, Emil Urbel

3. koht - SAPS
Ettevõte: OÜ Arhitektuuribüroo Stuudio Paralleel
Autorid: Andres Lember, Jaak Huimerind, Martin Ivask

Ostupreemia - KURG
Ettevõte: Ninja Stuudio OÜ
Autorid: Roland Reemaa, Hans Peeter Isand, Jaan Tiidemann

Ostupreemia - OAAS
Ettevõte: KAMP Arhitektid OÜ
Autorid: Peeter Loo, Jan Skolimowski

Esimese koha saavutanud töö sai preemiaks 3800 eurot, teise koha saavutanud töö 2850 eurot, kolmanda koha saavutanud töö 1900 eurot. Kaks ostupreemiat on summas 950 eurot.