Vaata, millised on tublimad maareformi läbi viinud maakonnad, omavalitsused ja ametnikud!
„Maareform on üks meie ühiskonda, hoiakuid ja majandust kõige enam mõjutanud reforme. 20 aasta jooksul on see puudutanud praktiliselt iga Eesti peret, pannud aluse turumajanduse tekkele ning omanikuks olemisele," ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Keskkonnaminister tänas ja tunnustas ametnikke ja omavalitsusi, kes on andnud suure panuse Eesti maareformi edukasse läbiviimisse. Iga tänukirjaga tunnustatud maareformi läbiviija sai mälestuseks ka Eestimaa savist valmistatud taldriku, mille autor on kunstnik Maanus Mikkel. Vaata tänukirja saanute täisnimekirja SIIT!
Foto: Maa-amet
Maareformi ja põllumajandusreformi seostest ning põllumehe huvide arvestamisest maareformi läbiviimisel tegi konverentsil ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Maad pole võimalik juurde teha, seda on maailmas niipalju, kui on. Samuti ei ole maad võimalik ümber paigutada. Põllumajanduslikuks tootmiseks sobilik maa aga maailmas hoopis väheneb, eelkõige kõrbestumise tagajärjel. Seepärast on maapoliitika ja maasuhted iga ühiskonna jaoks strateegilise tähtsusega. Eesti maareform, mis kujundas ümber meie omandisuhted, on lõppemas ja aeg on seada uusi sihte," ütles Seeder.
Veel esinesid konverentsil ettekannetega Maa-ameti peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Raivo Vallner („Ülevaade maareformi seisust"); riigikontrolöri nõunik Kaido Kama („Maareformi eellugu ja põhimõttelised valikukohad"); E-Riigi Akadeemia SA programmi direktor Liia Hänni („Maareform kui osa omandireformist"); advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vanempartner Jüri Raidla („Maakasutajast maaomanikuks: võlud ja valud"); Eesti Maaülikooli rektor professor Mait Klaassen („Maavalitsuse roll maareformi läbiviimisel"); Tartu Ülikooli eraõiguse instituudi juhataja professor Paul Varul („Kas maareform on ennast õigustanud?") ja Riigikogu õiguskomisjoni liige Igor Gräzin („Maareformi mõju Eesti arengule").
Konverentsi ettekannete slaide saab vaadata SIIT!
