„Meie eesmärgiks on tutvustada Eesti ajaloolist maaelu kogu selle mitmekesisuses, näidata arhitektuuri ja tavade rikkust ning ahvatleda inimesi kultuuripärandile suuremat tähelepanu pöörama. Oleme rõõmsad, et saame tutvustada omanäolisi setu ja Peipsivene traditsioone ning ühtlasi pakkuda tegevuspaika Tallinnas asuvatele kogukondadele. Ehitatavatest taludest on plaanis kujundada aktiivsed turismi tõmbekeskused,“ rääkis Lang.

Setu ,,Vana“ talu ehk Vanatalo asus Lõkova (Ojavere) külas Pankjavitsa, hiljem Vilo vallas (praegu Vene Föderatsiooni Pihkva oblastis). Setumaa idaosale omase kindlustalu laadse õue ehitused on ehitatud 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul. Talu oli külas üks jõukamaid, tulu saadi lina, teravilja, piimasaaduste ja põrsaste müügist. Enne teist maailmasõda peeti talus ka poodi. Talu toodi muuseumisse üle 1979. aastal.

Peipsivene kalurielamu, nn Petšonkini maja (perekonnanime järgi), on pärit Kallaste linnast endisest Kodavere kihelkonnast ning on ehitatud 1863. aastal. Peipsi järve kaldal kujunenud eripärasele vene asustusele panid aluse 18. sajandil peale kirikulõhet Venemaalt pagenud vanausulised. Järveäärsetes kehva maaga külades elatuti peamiselt kalapüügist ja juurviljakasvatusest, hiljem ka ehitustöödest. Maja koos abihoonetega on muuseumisse üle toodud 1991. aastal.

Pidulikul nurgakivipaneku tseremoonial peavad kõnet Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Peipsivene ja setu kogukondade esindajad. Järgneb koosviibimine söögi-joogi, laulu ja pillimänguga.