Vabariigi aastapäeva tähistamine oli kindlalt tulevikku vaatav ja jõuline

Juuru vallavolikogu esimehe ja vallava­nema pidulik vastuvõtt Juuru rahvama­jas paistis silma tugevate ja läbimõeldud sõnavõttude poolest. Õhus oli ka teatud hulk pateetilisust ja patriootlikkust, mis on vabariigi sünnipäeval aga ka täiesti kohane.

Vallavolikogu esimehe Sirje Endre va­bariigi aastapäeval peetud kõne oli sisu­kas ja lootust süstiv juba eelmisel aastal, ja oli seda ka tänavu.

Sirje Endre jagas oma mõtteid, mida ta sel talvel lumehange kinni jäädes oli abi oodates ja aega targalt kasutades mõel­nud. Lumehanges pähe tulnud mõtted puudutasid peamiselt väljarännet, kihel­konda ja meile olulise hoidmist.

Sirje Endre tõdes, et paljud inimesed on seadnud sammud välismaale. „Aga meie oleme siin," sõnas ta ja heitis kuu­lajale mõtisklemiseks küsimuse, mis on see, mis hoiab meid oma kodukandis nii tugevalt kinni.

„Juuru on eriline koht ja siin elavad teistsugused inimesed - nutikad ja sihi­kindlad," ütles vallavolikogu esimees ja lisas, et Juuru inimestele on omane ka altkulmuvaade. Seda ei pidanud ta aga miinuseks, vaid pigem meie omapäraks.

„Peame pingutama jõudu, et hoida se­da, mis siin meile oluline on," ütles Sirje Endre, rõhutades kindlal toonil, et Juuru hoiab kinni nii oma gümnaasiumist kui ka Mahtra muuseumist. „Juuru armastab oma inimesi ja hoiab neid," lisas ta.

Vallavanem Margus Jaanson märkis oma kõnes, et juba neliteist aastat on vabariigi aastapäeval rahavamaja juures lippu heisatud. Samuti neliteist aastat ta­gasi hakati tähistama kihelkonnapäevi.

Vallavanem tõi positiivsena välja, et valla eri piirkonnad on hakanud tegutse­ma kogukonna vajadustest lähtuvalt. Po­sitiivne ja tuleviku suhtes julgust lisav oli ka fakt, et vallas sündis eelmisel aastal rohkem lapsi kui eelnevatel aastatel.

„Tänane majanduspilt näitab, et peak­sime vaatama kaugemale," sõnas Margus Jaanson ja kutsus inimesi kaasa mõtlema haldusterritoriaalse arutelu tekitamisel.

Vastuvõtu kõige jõulisema etteastega tuli sel aastal aga rahva ette Kaitseliidu Rapla maleva seersant Tõnu Emberg. Selge, valjuhäälne, sõjaväelasliku intonatsiooniga, patriootlikult mahlakas ja oskuslike rõhuasetustega sõnavõtt võttis inimesed algul vakatama, seejärel aga imetlusest päid vangutama.

„Me ei saa ega tohi vastutusest kõrvale hiilida," ütles Emberg jõuliselt, kõiki sõnu selgelt välja hääldades ja erineva värvinguga esile tuues saalisviibijate poole pöördudes. Ta rõhutas, et olulisem kui abi küsimine, on me riigi enda kaitsevõime, mis rajaneb meist igaühele.

Sütitavat kõnet kuulates tekkis väike vimkalik mõte, et nii võivad viimase sõnavõtu lõppedes jääda laudadel olevad suupisted täiesti puutumata, kuna inimesed võtavad end hoopis pikka järjekorda, et kirjutada kärmelt Kaitseliitu astumiseks avaldus. Seda muidugi ei juhtunud, küll teenis Tõnu Emberg aga tormilise aplausi ning tänu- ja kiidusõnu veel hiljemgi.

Seekord pakkusid muusikalist etteastet oma valla muusikud - Juuru kandlemängijad Terje Kauri juhendamisel. Naiste ja tütarlaste kandlemäng lisas tasakaalustamiseks just vajalikku pehmust ja kergust kindlatooniliste sõnavõttude vahele ja andis taas kinnitust, et oma valla taidlejad ei jää teps mitte alla kaugema kandi muusikutele.

Pidulikul vastuvõtul anti üle ka igaaastased valla preemiad.

Elutöö preemia pälvis Juuru Rahvamaja kauaaegne juhataja, teenekas tantsujuht ja kultuuritraditsioonide hoidja TIIVI LEPIK,

aasta sotsiaaltöö preemia sai valla va­nemarahva aktiviseerija ja eakate klubi „Pihlakobar" eestvedaja AIME PÕLTS,

aasta haridustöö preemia anti E. Vil-de nim. Juuru Gümnaasiumi kauaaegsele muusikaõpetajale ja ringijuhile, 2011. aasta õpetajale ELVE RUUSILE,

aasta kultuuripreemia laureaat oli kodukoha kultuurielu edendaja ning külakogukonna ühendaja JÄRLEPA KODU-KULTUURI SELTS

ja aasta spordipreemia kuulus JUURU MÄLUMÄNGUVÕISTKONNALE koos­seisus Hannes Vald, Peep Vahtrik, Igor Habal ja Dmitri Rozgonjuk mälumängu­võistlusel saavutatud võidu eest Eestimaa 13. suvemängudel.