Klubi on oma nime saanud Pirita jõe lähedal Iru mäel seisva pikliku kivi järgi, mida rahvasuus kutsutakse Iru Ämmaks.

Arvatakse, et see oli kunagi Tallinna linna piirimärk. Pikliku kivi kirjutas kuulsaks Fr. R. Kreutzwald eeposes "Kalevipoeg", nimetades seda kivistunud Lindaks. Piklik kivi hävis 19. sajandi keskpaigas, praegu asendab Iru Ämma Juhan Raudsepa loodud raidkuju, mis asetati mäele juba 1970. aastal.

Küla tegemised

Arno Kannike meenutab, et 2008. aastal oli ta Põhja-Harju koostöökogu moodustamisel üks initsiaatoritest ning MTÜ Iru Ämma klubi eestvedajana ka üks asutaja. Arno Kannike valiti koostöökogu juhatusse ning kolm ja pool aastat oli ta Põhja-Eesti koostöökogu juhatuse esimees, siiani juhatuse liige. "Olin sügavuti Leader programmi rahastamisperioodi 2009-2015 strateegia üks koostajatest ning sellest kasvas välja mõte rikastada ka Iru külaliikumist," räägib Kannike.

Vanast Loo linnuvabriku tegutsemise ajast laius mälestusena keset Iru küla tenniseväljak ja lipumast. "Üle kolmekümne aasta vana, aed rikutud ja osaliselt ära varastatud, plats murenenud ja mõranenud," kirjeldab Kannike toonast tenniseväljaku olukorda. "Tellisime projekti ning saime ka rahastuse," meenutab mees rõõmsalt ja lisab tõsinedes, et ilma Eesti Energia abita ei oleks projekt teostust leidnud. 

Arno Kannike protsessis Eesti Energia Iru külale partneriks. Foto: Styna Eerma

Protsessides partneriteks

Arno Kannikese sõnul ei olnud Iru külaelanikud sugugi selle poolt, et Eesti Energia AS nende küla vahetusse lähedusse Iru Elektrijaama jäätme energiaploki rajab. "Me ei olnud kindlad, et selline ettevõtmine küla elukeskkonda kahjulikult ei mõjuta ning põlemisel tekkinud heitgaasid meie külaelanike tervist ei ohusta," selgitab Kannike, miks ta kohtusse pöördus.

Kohtuprotsess kestis kaks aastat ning läbirääkimiste tulemusel jõuti kompromissini, külaelanike hirmud said maha võetud ja sellest kasvas välja koostöö. "Tänu Eesti Energiale saime alustada multifunktsionaalse Iru külakeskuse rajamisega," rõõmustab Arno Kannike. Eesti Energia on toetanud Iru Ämma Klubi omaosaluse ja algfinantseerimisega Iru küla tenniseväljaku ja laste liikluslinnaku rajamist. Samuti toetab suurettevõte külamaja ehitamist. Kokkuleppeliselt tagab ka vähemalt viieks aastaks haldus kulude katmise. Peagi valmivas hoones plaanib energiafirma hakata tutvustama rohelist energiat. Kõige olulisem on aga see, et Iru küla saab oma inimestele kooskäimise ruumid. Külamaja pidulikku avamist on oodata 31. juulil. Hea on ka teavitada, et Iru Elektrijaama jäätmeenergiaplokk avatakse peagi. Arno Kannikese sõnul on Iru Elektrijaama direktsioon nõus Iru küla suuremale huviliste grupile pärast ametlikku avamist uusehitist tutvustama.

Hinnatud ämmad

Iru külas on ämmadele korraldatud väljasõite, näiteks naistepäeva kontserdile. Ämmad on külas väga hinnatud. "No äiad ikka ka, olen isegi äi," lausub mees naerdes.

Arno Kannikese sõnul võtavad nad külaelanikega tänavu juba kolmandat aastat ette Iru Ämma tunnustamise päeva. "Iru Ämm kui meie küla sümbol vajab tunnustamist," selgitab mees. Augustikuu viimasel laupäeval kogunevad huvilised Iru Ämma raidkuju juurde, kus peetakse kõnet ning kuulatakse puhkpillimuusikat ja meile juba omaseks saanud Loo Kultuurikeskuse ansambli "Pihlakobarad" laule. Seejärel sammutakse rongkäigus külaplatsile, kus korraldatakse ühiselt õdus äraolemine pikniku ja võistlusmängudega. "Eesti rahvas peab ju oma rahvuseepose tegelasi teadma!" ütleb Kannike.

Läbinisti piimamees

Omaaegse Õisu Piimanduskooli lõpetanud ja seejärel Moskvasse ülikooli suundunud Arno Kannike peab end läbi ja lõhki piimameheks. Ta on olnud pikaajaline Liha- ja Piimatööstuse Arenduskeskuse teadusdirektor ja direktor, Tallinna Piimakombinaadi direktor ning esimene sõjajärgne Eesti Piimaliidu president. "Piimanduse arenduskeskuse koosseisus olnud ja 1924. aastal asutatud kvaliteedikontrolli laborit läbinud võid eksporditi 1930-ndate aastate teisel poolel isegi Taani ja Inglismaale," mäletab mees. 1993. aasta lõpus suundus Arno Kannike küll kinnisvaraärisse, kuid Imavere piimandus muuseumi asutajana ja nõukoja esimehena on ta endiselt valdkonnaga seotud.

"Kui Imavere võitööstus suleti ja arenduskeskusele üle anti, tekkiski mõte rajada sinna piimandusmuuseum," räägib mees. Tema sõnul ei ole Leedus ega Lätis taolist muuseumi. "Ka Soomes ja Jaapanis on piimandusmuuseumid tagasihoidlikumad kui Eestis," teab Kannike.

Armastatud taadu

Arno Kannikese suur armastus on tema tütrelapsed. Aeganõudvate tegemiste kõrval jagub tal energiat käia kuueaastase tütrepoeg Mikuga tennist mängimas ning olla toeks tema flöödiõpingutel. Kolmeaastane Triin saab vanaisalt tähelepanu läbi paljude mängude ja koosveedetud puhkehetkede. Mikk peab taadut (nii hüüavad lapsed vanaisa Arnot) oma parimaks sõbraks.

Nooruses oli Arno Kannike tubli suusataja, nüüd sõltumata kõrgest east paneb mees ikka suusad alla ja läheb metsarajale või koguni mäesuusatamist harrastama ja ikka on tütrepoeg ühes. Mikuga koos on Arno ette võtnud ka mitmeid jalgratta matku. "Vanaisaks olemine pakub siirast rõõmu," kinnitab mees. Mõni ime siis, et Mikk taadut oma parimaks sõbraks peab.

Arno Kannike Iru Ämmast:

"...kättemaksuhimulise Tuuslari tagasituleku ajaks rauges Linda jõud ja et igavesti jääda truuks Kalevile muutus ta kivisambaks!

Meile teadaolevalt lõhenes esimene Iru Ämma nime saanud rändrahn, mis asus linnapoole jõge 19. saj. liiga lähedale tehtud Jaanitule kuumuses. Teine Iru Ämma kujutav rändrahn suure kultusekivi mürakana, mille juures rahvas käis nii rõõmudes kui muredes, asus siinpool jõge, mille järgi sai nime ka kõrgendik - Ämma mägi. See Iru Ämma kujund sai aga kurva lõpu osaliseks, sest kui ehitati Iru kivisilda lõhati see rahn ning tükke kasutati silla ehitamisel!

1972. aastal otsustas toonane Linnuvabriku direktor Aleksander Lind taastada rahva mälus Iru Ämma kuju ja tellis skulptor Raudsepalt taiese, mille juures me täna vaprat eesti naist, Kalevi truud kaasat ja Kalevipoja ema austame ja tunnustame!"

_________________________________________________________________________
ARVAMUS

Olin üle kümne aasta Iru külavanem, ja kui lähenesid järgmise külavanema valimised, oli vaja leida uus inimene, sest minul oli aastatega väike väsimus tekkinud ning ma soovisin kellelegi teatepulga üle anda. Kuna suhtlesime Arnoga pidevalt, siis ei olnud kahtlustki, keda uueks külavanemaks valida. Temal oli pidevalt häid ideid ürituste korraldamiseks ja mõtteid Iru küla paremaks arenguks.

Iru Ämma Klubi loodi külaelu edendamise eesmärgil projektitoetuste saamiseks. MTÜ Iru Ämma klubi asutati 21. veebruaril 2008. aastal ning eestvedajaks oli peamiselt Arno Kannike.

Iru Ämma Klubi poolt on koostatud Iru küla kultuuri- ja spordisündmuste plaan, millest esimene üritus toimus sellel aastal ära.

18. mail pidasime maha Iru tenniseturniiri ja hooaja avamise. Kogu ürituse peaorganisaatoriks oli Arno koos Iru Ämma Klubi teiste liikmetega.

Arno ei ole küll enam külavanem, aga temal jätkub pidevalt energiat küla asjadega tegeleda, organiseerida spordipäevi, korraldada jaanituld, tähistada Iru Ämma päeva jne. Vaatamata tema soliidsele eale (70) on ta energiline ja hea tervise juures ning alati valmis midagi küla hüvanguks tegema.

Oleks selliseid inimesi Iru külas rohkem!

Andres Johannson,
Iru Ämma Klubi juhatuse liige