Vahetusõpilane Niels Sinne: mu üks silm nutab, teine naerab

Sel õppeaastal oli Märjamaa gümnaasiumi 11b klassi õpilaste nimekirjas Niels Sinne, vahetusõpilane Saksamaalt. Kodumaal lõpetas ta reaalkooli, mida Eesti oludesse üle kandes võiks võrrelda põhikooliga, kuigi Saksa koolisüsteem on meie omast palju keerulisem.

„Tahtsin välismaale minna ja uusi kogemusi saada. Vahetusõpilasi vahendava organisatsiooni nimekirjas oli ka Eesti. Saksamaal teatakse Eestist vähe, mina samuti ja nii otsustasin siia tulla. Eesti oligi mu esimene valik," rääkis Neils oma tulekusoovi avades.

Eestis on praegu 34 vahetusõpilast eri riikidest üle maailma, nende hulgas Saksamaalt 18. Mõistagi käiakse omavahel läbi ja helistatakse. Klassijuhataja määras talle meie gümnaasiumis alguses tugiõpilase ja peagi olid ka siin uued sõbrad leitud.

Eesti keelest saab Niels aru, aga rääkima väga ei kipu ja koolikaaslastega suhtleb peamiselt inglise keeles, sest seda oskavad kõik. Rohkem kõneleb ta poistega, kes pidid inglise keelt paremini oskama. „Või on tüdrukutel kartus vigu teha, mistõttu nad räägivad vähe? Saksamaal on vastupidi: tüdrukud räägivad inglise keelt poistest paremini," tõi Niels välja ühe erinevuse.

Sportlikule noormehele meeldisid siin eriti kehalise kasvatuse tunnid. Hästi tundis ta end ka inglise keele tundides, millest sai hästi aru ja mis olnud saksa keelest kui emakeelest huvitavamadki. Matemaatika ja füüsika jäid vähese keeleoskuse pärast arusaamatuks, aga paljusid keemiaülesandeid, suutis ta lahendada.

Saksa keele õpetaja Ülle Kasemaa kutsus noormehe vahel teistesse klassidesse rääkima. Ta rääkis kiiresti ja mitte niimoodi nagu õpilased on harjunud kuulamisülesannetes kuulma.

Suur erinevus kahe maa koolide puhul on see, et Saksamaal pole paljudes õppeasutustes oma sööklat ja kui on, siis toidukord maksab 3-4 eurot ja süüa saab seal alles pärast lõunat. Sestap on seal õpilastel kaasas nn vahetunnivõileib.

Kodumaal mägironimist ja mägedes jalgrattasõitu harrastav noormees siin nende aladega tegeleda ei saanud ja piirdus jooksmisega.

Oma vahetusaastaga jäi Niels väga rahule ja koduigatsus ei kimbutanud, heaks abiliseks kodustega suhtlemisel oli Skype. Ta tunneb, et ligi aasta välismaal elamist muutis ta iseseisvamaks. „Aeg möödus väga ruttu. Inimesed siin on armsad, mu siinne pere on väga tore, olen Eestis näinud palju huvitavat ja tahaksin kunagi tagasi tulla. Loomulikult on hea koju minna, aga kahju on ka lahkuda. Mu üks silm nutab ja teine naerab," tõmbas noormees ilmeka võrdluse. Paludes Eestit iseloomustada, tuli vastuseks, et Eestis on ilus loodus ja see on kõrgelt arenenud maa, kus kasutatakse palju moodsaid tehnilisi lahendusi.

Juuni lõpus sõidab Niels Sinne Berliini, kus vahetusõpilased on viis päeva oma vahendusorganisatsiooni juures, et rääkida saadud kogemustest ja osaleda töötubades. Alles siis jõuab ta koju, mis asub Baierimaa põhjaosas, üsna endise Ida-Saksa piiri lähedal. Sügisel soovib Niels edasi õppida meie mõistes kutsekeskkoolis. Teda huvitab elektroonika.