Tänavu 1. veebruaril tuli Isabell Eestisse, kus ta seni käinud ei olnud. „Mulle meeldib õppida tundma teisi kultuure. Kohapeal elades saab rohkem sellest maast teada, kui vaid turistina vaatamisväärsustega tutvudes," ütles ta oma tuleku eesmärgiks.

Nende kuude jooksul elas neiu neljas Märjamaa peres. Ta leidis tagasi vaadates, et see oli isegi vahva, sest nii nägi rohkemate perede elu, kuigi iga kolimise eel ta siiski ohkas, et peab jälle minema. Kõige kauem oli ta Maigi Linna peres. Nendest kuudest Eestis mõtleb Isabell rahuloluga:

 „Ma ei kahetse sellest ajast ühtki sekundit. Loomulikult tundsin ka koduigatsust, aga kodustega sai arvuti teel suhelda." See aeg andis talle enese kohta teada, et ta saab uutes olukordades hakkama.

Rootsi koolides on palju sisserändajate lapsi, kes esmalt õpivad selgeks rootsi keele ja kui keeleoskus piisav, lülitutakse tavaklassi ja hakatakse ka teisi aineid rootsi keeles õppima. Isabell märkas üllatusega, et siinses koolis välismaalasi ei olnud.

Erinevusena tõi neiu veel välja, et nende klassides on valged tahvlid, millele kirjutatakse markeritega, siin peamiselt tumedad tahvlid, kuhu kirjutatakse kriidiga. Nende kooli muusikaklassis on palju instrumente ja õpilased saavad teha bändi või niisama musitseerida. Seal ei kasutata ka koolikella.

See polegi võimalik, sest tunnid ja vahetunnid on väga erineva pikkusega. Õp Ehrenpreis lisas, et kui meie õpetajad arvestavad oma töökoormust klassi ees antud tundide põhjal, siis seal loetakse kokku, kui palju minuteid on õpetatud.

Siinsetest toitudest suutis Isabelli üllatada frikadellisupp, sest supis pole rootslanna lihapalle näinud. Ka tarretist kui magustoitu, mis ka tagurpidi keeratud pokaalist välja ei kuku, oli ta enne söömist huviga pildistanud.

Vahetusõpilased ei pea õppima eesti keelt, kuid nende kuude jooksul jäid nii mõnedki sõnad meelde. 9. klassis õppiv neiu käis siin neis tundides, milles soovis. Samuti täitis ta mõningaid kodukoolist kaasa antud teste. Tema lemmiktunnid kodus on rootsi ja inglise keel ning kehaline kasvatus. Ta on ka suur raamatute lugeja. „Mulle meeldib lugeda, sest see paneb kujutluspildid jooksma, aga kui vaatad filmi, siis antakse kõik juba ette."

Tagasi jõudes peab Isabell tegema kaaslastele esitluse, mida ta Eestis olles nägi ja õppis. Mõlemad koolid ja vahetusõpilane täidavad ka ühe aruande vormi.

Oma koolist oli ta esimene vahetusõpilane. Õp Ehrenpreis rääkis, et alates 1991. aastast, kui Märjamaa ja Vara on sõprussuhetes, on räägitud õpilasvahetusest, aga alles läinud sügisest jõuti selleni. Ehk on nüüd tee lahti ja silmaringi avardavat kogemust saavad nautida ka järgmised soovijad, kuigi nagu projektide puhul ikka - alati ei pruugi taotlusi kohe rahuldada.