Ma ei oska öelda, mitu korda selle aasta jooksul minu käest küsiti, miks ma just Eesti valisin. Pärast seda, kui minu Saksa perekond oli vahetuspereks 2009/2010. õppeaastal, tahtsin ka mina üheks aastaks välismaale õppima minna. Aga siis tuli see väga raske küsimus: „Kuhu?"

Otsisin ja otsisin maad, mis selleks võiks sobida. Lõpuks mõtlesin, et hea kui poleks vaja väga kaugele minna, näteks Austraaliasse või Ameerikasse, ja et ma saaksin ikka Euroopasse jääda. Põhjamaade hulgast leidsin lõpuks Eesti.

See tekitas minus kohe huvi, sest siin on ajaloo jooksul elanud palju rahvusi ja sellepärast on Eesti kultuur mitmekesine. Siin on midagi nii Põhja-, Ida- kui ka Lääne-Euroopast.

Mis mind ka enne siiatulekut huvitas, oli see, kuidas oleks endises Nõukogude riigis elada. Et ma Eesti leidsin, ei tähenda aga, et ma enne ei olnud sellest maast midagi kuulnud - ma lihtsalt ei mõelnud siia tulla, enne kui sain teada, et mul on see võimalus olla siin vahetusõpilasena.

Kui ma Eestisse, täpsemini Tõrva saabusin, siis oli nii mõnigi asi minu jaoks väga uus. Näiteks, et poed on pühapäeval avatud, ronge enamasti ei ole, on vaid bussid, ja et Tõrvat nimetatakse linnaks. Ise elan Saksamaal külas, mis on hoopis suurem kui Tõrva.

Aja jooksul aga harjusin selle mõttega, et Tõrva on linn ja et ja bussiga võib suurepäraselt sõita. Ainult see, et poed pühapäeviti lahti on, on ikka veel imelik.

Eesti koolipäev on vaid natuke erinev Saksa omast. See on umbes sama pikk, aga siin ei ole paaristunde, mis on Saksa koolis väga levinud. Siin tehakse vähem presentatsioone, kirjutatakse hulganisti tunnikontrolle ja tunnis ei räägita nii palju.

Mulle meeldis väga, et Tõrva gümnaasium on päris väike kool, nii et sain hästi paljude inimestega sõbraks. See oli lihtsalt lahe, et kogu aeg näed tuttavaid nägusid.

Kuigi Saksamaal on võimalik suusatada, ei olnud ma seda enne siiatulekut proovinud, sest minu kodukohas talvel lund eriti ei saja ja kui seda ongi, käin lumelauaga sõitmas.

Nii proovisin alles siin kehalise kasvatuse tunnis esimest korda suusatada. See meeldis mulle väga, sest väljas tunnis oli hea olla - sai suusatada ja samal ajal värsket õhku hingata. Pärast seda oli parem näiteks järgmises tunnis inglise keelt õppida.

Algul oli mul muidugi raske, aga kuna suusatasime igas kehalise tunnis, sain selle enda arvates üsna kiiresti selgeks. Mulle meeldis suusatada nii väga, et olin päris kurb, kui me ei saanud veebruaris paaris tunnis välja minna, sest oli liiga külm.

Eesti jõulud Saksa omadest väga ei erine. Saksamaal pole ma küll kunagi ise jõuluvanaga kohtunud, aga siin ta tuli kohe ja küsis minu käest luuletust. Ta oli aga väga hea ja kui ma ütlesin talle, et ma eestikeelset luuletust ei oska, lubas ta mul saksakeelse lugeda. Teadsin küll, et ta oli üks mees meie jõuluseltskonnast, aga ikkagi oli lahe.

Mulle väga meeldis siin Eestis olla, palju erinevaid inimesi kohata, uusi asju proovida, teises peres elada ja teises koolis käia. Kahjuks jääb mul ainult kaks nädalat veel siin Tõrvas olla.

Aga loodan, et saan sellel ajal veel palju teha ja näha.

Praegu ma tegelikult veel ei mõista täielikult, et lähen varsti koju ja pean palju siia jätma. Kui Eestist ära lähen, tunnen kindlasti puudust Eesti perest, sõpradest, koolist ja üldse kõigest siin.