Vaid Kumnas saad imetleda kolme mõisa
Kumna ja Tutermaa kant on Tallinn-Keila maanteel liiklejatele suhteliselt tühjavõitu vaatepilt. Teele paistavad vaid Keila kirikumõis, alajaam, kaks mälestusmärki ning mõned hooned. Kuid süvenedes selle kandi lugudesse, avaneb sootuks huvitav pilt.
Et saada ülevaade Kumna, Tutermaa ning Kütke vaatamisväärsustest, tegi HVT sealkandis ringkäigu. Teejuhid olid 2009. aastal loodud Kumna Küla Seltsi juhatuse liikmed Maarja Kaljurand, Katrin Hirvelaan ning Marko Kuusalu.
Kõigepealt teevad nad selgeks, kus on Kumna ja Tutermaa küla piir. "Keila poolt Tallinnasse sõites jääb vasakule kirikumõisaga algav Kumna küla. Ühelt poolt on piir maantee, teisalt Keila jõgi," ütles Marko Kuusalu. Tutermaa asub paremal pool maanteed. See algab Keila piiril asuvast bensiinijaamast. Külas asuvad endine Tallinna EPT hoone, alajaam ning uued elamurajoonid. Kumnast Humala poole jääb väike Kütke küla. Kolme küla rahvarv on kokku veidi alla 700. Neist suurim on 288 elanikuga Kumna. Tutermaal elab 270 ja Kütkes 90 inimest. Kolme peale moodustatakse Kumna-Tutermaa kant.
Kolme häärberiga küla
Kandi huvitavamad vaatamisväärsused on kolm mõisahoonet- häärberit.
Parimas seisus on kõige uuem, vahetult enne Esimest maailmasõda valminud kivihoone. See rajati 20. sajandi alguses neoklassitsismi tõusulaine ajal. Hoone oli mõeldud eeskätt pidulikeks vastuvõttudeks.
Viimastel nõukogude võimu aastatekümnetel tegutses mõisas Ranna sovhoosi Keila osakonna kontor.
Kuid 1990ndate alguses oli hoone tühi. Praegu tegeleb Kumna mõisa uue peahoone taastamisega MTÜ Kumna Mõis, kasutades selleks nii omavahendeid kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Taastatud on hoone tiibosa, kus saab korraldada pidulikke üritusi.
Täieliku valmimiseni läheb veel paar aastat. Lõppeesmärk on eksponeerida hoonet ja looduskaitsealust mõisaparki kohalikele ja turistidele, korraldada suurüritusi. Võimalik püsinäituse teema on "Eestimaa ja Liivimaa ajaloolistel kaartidel ja graafilistel lehtedel". Mõis on ka sobiv koolituspaik. Kui uus mõis elab uut elu, siis vana puitpitsiga venepärane puumõis on nukras olukorras.
Uhkeim hoone asub aga paarsada meetrit Keila suunas. Tegemist on 1797. aastal valminud kirikumõisaga. Hoone on Eesti üks silmapaistvamaid pastoraate. Aastakümnetega unustusse jäänud hoone taastamiseks on loodud sihtasutus ning pastoraadi siseruumides on lammutatud vaheseinad-laed.
Kirikumõisaga kuulub kokku ka Eesti ainus Martin Lutheri monument, mis asus Tutermaal, Alajaama tee alguses. Alates eelmise aasta juunist on monumendi koht tähistatud.
Samamoodi on kiviga tähistatud ka 1944. aasta septembrilahingute paik Kumna teeristil.
Kultuuriait on keskuseks
Kumnas pole poodi ega söögikohta. Vähem kui kümmekond aastat tagasi suleti kauplus. Tutermaal asub autotarbeid pakkuv Lepsoni äri, kus on müügil ka toiduained. Majutuskohti Kumnas ega Tutermaal ei ole. Samuti puuduvad tähistatud matkarajad.
Küll jätkub põnevaid vaatamisväärsusi. Nii leiti 1965. aastal Kumna ja Kütke vahel, endise Poolaka talu maal põldu kividest puhastades hõbeaare. Leiukoha juures on suur lõhenenud kivi.
"Kolm aastat hiljem, kevadise põllutöö ajal, tulid umbes samas kohas nähtavale veel kaks käevõru, kee koos loomapeaotsalise ripatsi ja medaljoniga, katkine spiraalvõru ja pronksist kaalukapsel," teab Maarja Kaljurand.
Kuigi Kumna Küla Selts loodi kaks aastat tagasi, on kohaliku rahva kooskäimise koht ehk kultuuriait avatud juba aastast 2003. Tegemist on vana magasiaidaga, milles Nõukogude Eesti ajal olid näiteks garaažid ja laut.
"Külaelanikud saavad seal kasutada internetti, lugeda ajalehti ning ajakirju, mängida lauatennist, koroonat, piljardit või lauajalgpalli. Kultuuriaidas on toimunud kontserdid, tantsuõhtud, jõulupeod, seminarid ja koosviibimised," loetles Kaljurand. Majast saab ka turismiinfot. Kultuuriaida ees on korvpalli- ning võrkpalliplats. Kõrval asub laste mänguplats ning jalgpalliväljak, kus suviti peetakse mitmeid sõpruskohtumisi.
Vaatamistväärt Kumnas- Tutermaal
- Kolm mõisahoonet.
- Kultuuriait.
- Martin Lutheri monumendi infotahvel.
- 1944. aasta sügislahingute mälestuskivi.
- Lõhenenud kivi, aardeleidude kohad ning Kütke kultusekivid.
