Vaida koolis töötab palju neid inimesi, kes on siin ise kunagi õppinud
Mida mäletate ajast, kui ise siin koolis õppisite?
Kui mina algklassides käisin, oli koolil oma katlamaja kooli keldris. Sooja saime vastavalt sellele, kui palju katlakütja kivisütt ahju jõudis loopida. Kui õues oli käre talv, istusime tundides mantlites. Et vähegi sooja saada, organiseerisid õpetajad meile vahetundides ringmänge. Ikka nii, et kogu koolipere tantsis saalis suures ringis, kui õpetaja Vivian Kalder meid klaveril saatis. Huvitav oli, sest ka enamik vanemate klasside õpilastest ei häbenenud ning laulis-tantsis kaasa. Oh seda elevust, kui suure poisiga sattusid tantsima ,,Kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole". Ütles ju nii mõnigi 1. klassi õpilane aasta alguses 8. klassi poisile „onu". Ringmänge oli palju ja sõnad olid kõigil peas. Meie jaoks oli ükskõik, kas see oli rahvamäng või pioneeride repertuaarist, peaasi, et oli lõbus. Tantsisime ka siis, kui elekter juhtus keset tundi ära minema või katlaruumist ajas vingu ruumidesse sisse. Aastaid hiljem sain teada, et vahetevahel kadus vool ära ka poiste pärast, kes tundidesse ei tahtnud minna ja koolimaja korgid läbi lasid...
Tagantjärele mõeldes tuleb palju kooliseiku meelde ja eks igaühel ole oma mälestused.
MONIKA LUKKOEN
Vilistlane 1978, õpetaja alates 1985
Aasta oli siis 1978. Sellel ajal telliti kodudesse rohkelt ajalehti ja ajakirju. Vaida 8-klassilises koolis korraldati vanapaberi kogumise võistlus ning otsustasin sellest osa võtta. Kuna olin arglik tüdruk, siis palusin oma nooremat õde, et ta tooks Vaida elanikelt vanapaberit. Istusin keldris ja ootasin Jannet paberisülemitega. Olin väga rahul, sest ei pidanud ise ukselt uksele käima makulatuuri nuiamas. Tegelesin vaid pakkide komplekteerimisega. Paberite transportimiseks laenasin kooli toiduvedamise käru. Kustumatu mulje jättis kooli kuur, sest see oli maast laeni makulatuuri täis. Meil õega õnnestus võita esikoht 209,5 kilo vanapaberi kogumise eest.
EVE LUMI
Vilistlane 1981, õpetaja alates 1987
