Käies hiljuti õppeaasta algul Väike-Maarja gümnaasiumis külas, oli suur rõõm kuulda direktor Raili Sirgmetsa suust, et õpilaste arv on võrreldes kevade ja möödunud õppeaastaga suurenenud, ning tõdeda, et ümberkaudsetest põhikoolidest on õpilased hakanud taas tulema õppima oma valla gümnaasiumisse. Meie kooli õpilaste tulemused olümpiaadidel ja riigieksamitel on ikka sellist valikut vaid toetanud.

12. oktoobril tuleme Väike-Maarjas kokku, et üheskoos oma kooli 140. aastapäeva tähistada ning juubilarile head soovida.  

Päevakava:

12.00 - Spordivõistlused Väike-Maarja spordihoones - korvpall ja male

15.00 - Jumalateenistus Väike-Maarja kirikus ja mälestushetked kalmudel

17.00 - Aktus Väike-Maarja seltsimajas

19.00-02.00 - Peoõhtu Väike-Maarja gümnaasiumi peamajas. Mängib ansambel Pixels.

Piletid on müügil Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleis, Väike-Maarja lillepoes Maarjalill ja Väike-Maarja muuseumis. Osalustasu saab kanda ka Väike-Maarja Gümnaasiumi Vilistlaskogu arveldusarvele 10502017067003 (SEB), selgitusse märkida „Juubel, nimi, lõpetamise aasta".

Piletite hinnad:

kuni 11.10.2013 - 12 €

kokkutuleku päeval - 14 €

VIP-pilet - alates 25 €

VIP-piletiga saab toetada vilistlaste poolt Väike-Maarja gümnaasiumile aastapäevaks üliolulise portatiivse võimendi kinkimist.

Samuti ootab kool väga kingiks raamatuid, mille nimekirjad on ära toodud vilistlaste kodulehel. Kui raamat, mida ise, sõprade või lennuga kinkida, on välja valitud, tuleks sellest teada anda kooli raamatukogule. Kokkutuleku päeval võiks raamatud tuua gümnaasiumimaja registreerimislauda ajavahemikus kella 14-19.

Juubelipäeval on võimalik alates kella 14st saada koolisööklas kehakinnitust ning neile, kes vajavad öömaja, on ka see võimalus õppekeskuse õpilaskodus olemas (vajalik on ette registreerimine telefonil 327 0910, ööbimiskoha maksumus 10 €/öö).

Nagu ikka, on kokkutulekul müügil kooli sümboolikaga meeneid, algkoolis on üles seatud õpilastööde näitus ja toimub nii mõndagi põnevat.

Vilistlaskogu saab taas kokku 5. oktoobril kell 14 Georgi söögitoa II korrusel, et ettevalmistustele viimane lihv anda.

Ja seejärel kohtume juba endiste klassi- ja koolikaaslaste, endiste ja praeguste õpetajatega oktoobri teisel laupäeval, 12. oktoobril Väike-Maarjas.

Ilusat kooli aastapäeva!

Info

- Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleist ja telefonil 327 0910,

Koolimaja 1924-1970, Pauliine Terehovi joonistus
  

Väike-Maarja kool ajateljel 1723-2013


  • Väike-Maarja kihelkonnakool avati esmakordselt aastal 1723 ja suleti juba järgmisel kümnendil. Uuesti avati kool aastal 1750.
  • 1787. aastal jäi Eestimaal tegutsenud 215 koolist alles 29. Väike-Maarja kihelkonnas tegutses aastal 1786 kümme kooli, kuid ajavahemikul 1800-1833 ei olnud enam ühtegi õppeasutust.
  • Väike-Maarja kihelkonnakooli kolmas algus oli aastal 1873, kui kool alustas tööd leerimajas (praeguse muuseumi asukohal).
  • Väike-Maarja kihelkonnakool tõusis oma tasemele alles aastal 1883, mil õpetajatele hakati maksma palka ning koolmeistrina asus tööle Riia Balti seminari kasvandik Peeter Koit. Koolis pöörati erilist tähelepanu saksa ja vene keelele.
  • Aastast 1884 töötati kahe õpetajaga. Aastal 1887 allutati kool haridusministeeriumile ja õppekeeleks sai vene keel.
  • Uus tõusuperiood kooli ajaloos algas aastast 1893, mil koolijuhiks sai Jakob Tamm.

Kihelkonnakooli kursus oli kolm aastat ja jagunes kaheks klassiks - ülemaks ja alamaks. 1898. aastast tütarlapsi enam kooli ei võetud. 1901 asutati Väike-Maarja tütarlastekool.

  • Pärast Jakob Tamme surma, aastal 1907, asus kooli juhatama Märt Meos. Tema ühendas kihelkonnakooli ja tütarlastekooli üheks Väike-Maarja kihelkonnakooliks.
  • Aastast 1907 oli kool kolmeklassiline ja juba aastast 1911 töötas neli klassi.
  • 1918. aastal, Saksa okupatsiooni ajal, sai juhataks Karl Kaalep, kuid juba oktoobris põgenesid meesõpetajad seoses punakaardi lähenemisega ja kool jäi seisma. 16. jaanuaril 1919 tuli Märt Meos Väike-Maarjasse tagasi ja avas kooli uuesti.
  • Aastal 1919 muudeti senised kihelkonnakoolid kõrgemateks seitsme õppeaastaga algkoolideks. Aastast 1920 juhtis kooli Aleksander Remmel.
  • 1922. aasta sügisel moodustati iseseisvad Väike-Maarja kuueklassiline algkool ja Väike-Maarja Ühisreaalgümnaasium. Gümnaasiumi asus juhtima Leonhard Mikiver ja algkooli Juhan Heinpalu.
  • Gümnaasiumile hakati uut maja ehitama aastal 1921.

22. mail 1921 osteti Kehra jaama lähedalt lõpuni ehitamata koolimaja, võeti lahti ja veeti Väike-Maarjasse. Maja valmis 10. oktoobril 1924 ja teenis kooli aastani 1970. 3. märtsil 1970 koolihoone põles.

  • 1927. aasta augustikuust on sai direktoriks Hugo Lipp ja 1928. aastast sai kool uuesti riigigümnaasiumite võrku. 1934. aastal toimus koolireform ja gümnaasiumi taheti ära kaotada.
  • 1935. aasta koolireformi ajal asutati lastevanemate komitee, mille ülesandeid oli seni täitnud Väike-Maarja Ühisreaalgümnaasiumi Toetamise Selts. 1929. aastal kingiti lastevanemate komitee poolt koolile lipp.
  • 26. mail 1938 pandi nurgakivi algkoolimajale ja 26. oktoobril algas koolimajas õppetöö. Ruumid olid kuueklassilisele algkoolile. 1936. aastal valminud projekti autor on Alar Kotli.
  • 1940. aastal Väike-Maarja Gümnaasium likvideeriti ja Saksa vägede sissetuleku järel (Väike-Maarjasse jõuti 30.juulil 1941) avati Väike-Maarja Keskkool. Eduard Kansa asemel sai direktoriks Arnold Kivistu. 1941.-1944. aastal töötas kuueklassilise algkoolina ka Väike-Maarja Mittetäielik Keskkool.
  • 1949. aastal liideti Väike-Maarja Mittetäielik Keskkool ja Väike-Maarja Keskkool ning sellest ajast on nooremad klassid Pika tänava lõpus ja vanemad õpivad Pika tänava alguses.
  • Aastal 1957 oli õpilaste arv esmakordselt suurem kui 500. 1959. aastal vahetati ideoloogilistel kaalutlustel välja direktor Kivistu ja tööle asus Richard Tõnspoeg. Samast aastast kehtestati kaheksaklassiline koolikohustus.
  • 1960. aastal alustati tootmisõpetusega ja profiiliks valiti põllumajandus.
  • Aastal 1963 Tõnspoeg tagandati ja direktori kohuseid täitis kuni oktoobrini Helju Tombak. Seejärel asus direktori ametikohale Endel Kiili.
  • 1963. aastal lõi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eduard Leppik kooli koduloomuuseumi.
  • 1970. aastal, pärast koolimaja põlemist, koliti ühte koolimajja aadressil Pikk 23 ning alustati tööd kahes vahetuses.
  • 1972. aastal asus kooli juhtima August Saaremäel. Samal aastal eraldati kooli internaadimajast kolm toakest koduloomuuseumile.
  • Aastal 1973 tähistati kooli juubelit ja pärast seda sai traditsiooniks iga viie aasta tagant vilistlased kokku kutsuda.
  • 11. oktoobril 1976 avati uus koolihoone aadressil Pikk 1.
  • 1983. aastal alustas uuesti tööd 1940. aastal loodud vilistlaskogu. 11.oktoobril 1983, s.o 110. aastapäeval, sai kool uuesti sõjaeelse eeskujul valmistatud lipu.
  • 1986. aastal asus koolijuhina tööle Mati Lukas. Mati Lukase ajal (1986-1989) renoveeriti algkoolimaja.
  • Eesti taasiseseisvumise ajal, aastatel 1989-1992, töötas koolijuhina Mihkel Mänd.
  • 5. mail 1995 sai pool sajandit tegutsenud Väike-Maarja Keskkoolist uuesti gümnaasium. Õpilasi oli siis 664. Koolijuhina töötas Arvo Kukk.
  • Alates aastast 2002 hakkasid õpilaste arvud vähenema. Õppeaastal 2002/2003 õppis koolis 645 ja juba järgmisel õppeaastal 584 õpilast.
  • 1998. aastast 2005. aastani juhtis kooli Marje Eelmaa. Laste arvud olid suured ja igas aastakäigus oli kolm paralleeli. Riiklik õpilaskodu rajati põhikooliastme juurde aastal 2004.
  • Aastal 2006 renoveeriti poiste tööõpetuse klassid õppekeskuse töökojas ja poiste tööõpetus kolis Tamme tänavale. Koolijuhina töötas Urmas Paju.
  • Aastal 2007 valmis gümnaasiumi peahoone kõrval uus spordihoone ja aastast 2008 on kooli suusabaas Ebavere spordikeskuses. 2007. aastal viis vald õppekeskuse ja gümnaasiumi ühise juhtimise alla ja koolid said ühise direktori ning juhtkonna. Koolijuhina asus tööle Raili Sirgmets.
  • Aastal 2011 renoveeriti gümnaasiumi peahoone ja aastal 2012 algkoolimaja. Samal aastal hakkas koolipere korraldama ka õpilaste toitlustamist.
  • Aastaks 2013 oli õpilaste arv vähenenud 341 õpilaseni ja esimene õpilaste arvu kasv pärast ühtteist aastat on alanud õppeaastal.
  • Õppeaastal 2013/2014 töötab koolis 37 õpetajat (ametikohti 29) ja 19 klassikomplekti. Koolis õpib 351 õpilast ja gümnaasiumiastme õpilaste arv on kasvanud eelmise õppeaasta 41 õpilaselt 59 õpilaseni.

Eduard Leppiku raamatut „275 aastat üldhariduskooli Väike-Maarjas" ja Väike-Maarja Gümnaasiumi kroonikat sirvis kooli praegune direktor Raili Sirgmets.