Korduvalt Väike-Maarja vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja poolt kokku kutsutud kultuuriümarlauad (lisaks kultuuri-, spordi- ja külaelukomisjonile) pole andnud tulemust, õigemini jääb arusaamatuks, millist tulemust seesugustelt kohtumistelt peale olukorra fikseerimise üldse oodatakse. Kõik katsed pöörata kultuurijuhtimine Väike-Maarja rahvamaja avatud suhtlemise poole on jooksnud liiva, peetud on vaid rida eikuhugiviivaid koosolekuid. Väike-Maarja Vallavalitsuses kultuurielu korraldamisega seotud ametnikud pole olukorda adekvaatselt tajunud, probleemidesse süüvinud ega leidnud neile lahendusi.

Taidluskollektiivid on viimastel aastatel üksteise järel lahkunud Väike- Maarja rahvamaja ringi staatusest. Ära on jäänud palju väljakuulutatud üritusi (sh teatrietendusi). Omanäolised üritused toimuvad rahvamajast sõltumatult ehk omaalgatuslikult. Väikemaarjalased ei soovi osaleda rahvamaja korraldatud üritustel. Miks? Vastuseks on - usalduskriis - Väike- Maarja rahvamaja juhtide suhtes, kes pole oma tegevusega suutnud mitmete aastate jooksul luua usalduslikku õhkkonda ega lahke maja kuvandit. Petetud on kaaskondlaste ootusi ja lootusi, et kõik paraneb.

Leiame, et tegevust Väike-Maarja rahvamajas ei ole võimalik praeguste juhtidega edasi kavandada kuna puudub korraldatavate ürituste olulisuse tajumise oskus. Väike-Maarja kultuurielu sündmused on otseselt seotud valla mainekujundusega. Meeldivaid emotsioone loovad sisukad ja läbimõeldult ettevalmistatud üritused, kuid meeldivad emotsioonid on asendunud piinlikkustundega.

Väike-Maarja Seltsimaja on kogukonna inimestele mõeldud kooskäimise koht. Arvestades töötavate inimeste vajadusi ei pea maja pakkuma peavarju argipäeviti kella 8 hommikul, pigem õhtuti ja nädalalõppudel. Praegused trendid inimesi majja ei meelita ja maja haigutab pimeduses just puhkepäevadel.

Rahvamaja ülesanne on korraldada üritusi ja kutsuda huvitavaid esinejaid, kuid rahvamaja tööstiilist on jäänud mulje, et otsitakse kollektiive, kes korraldaks majas üritusi. Rahvamaja mureks jääks justkui hoolitseda vaid selle eest, et uks õigel ajal lukust lahti saaks keeratud. Sellisel moel toimetades ei saagi loota publiku melule.

Väike-Maarja Valla kodulehe sündmuste kalendrit jälgides võib jääda mulje, et toimuvad arvukad üritused. Sündmustega täidetud päevadele klikkides selgub, et jaanuarist maini täidavad kalendri spordivõistlused ja jumalateenistused. Väike-Maarja rahvamaja korraldatavad kultuurisündmused on kalendris harv nähtus.

Igakuise klubi Härmalõng kokkusaamise korraldamisega tegeleb eakate klubi iseseisvalt. Rahvamaja poolt on jäänud tähelepanuta lapsed, noored ja keskealised. Leiame, et Väike-Maarja vajab ausaid ja koostööle avatud kultuurivaldkonna eestvedajaid; väikemaarjalased, isetegevuslased ja seltsid on neid muutusi oodanud juba kaua. Väike-Maarja väärib tegusat, aktiivset kultuuriadra seadjat, keda rahvas usaldab.

Viimaseid näiteid koostöötahte puudumisest:

Väike-Maarja B-segarühma korraldatavast 10aastase traditsiooniga Rahvusvahelise Tantsupäeva tähistamisest sai ühtäkki duubelüritus - ootamatult lisandus eelneva kokkuleppeta varem planeeritud kultuurikalendrisse 30. aprillile 2011 Väike- Maarja rahvamaja korraldatav Võõramaiste Tantsude peoõhtu. Tantsuselts Tarapita loovutas Tantsupäeva peoõhtu korraldamise rahvamajale kuna ühele nädalalvahetusele ei jätku pidulisi, rääkimata ressursside raiskamisest.

Lennart Meri sünniaastapäeval Ebaveres tule süütamise traditsiooni jätkamiseks ei tulnud 2011. aasta kultuurikalendri planeerimisel algatust rahvamaja juhatajalt ega kunstiliselt juhilt. Kultuuritöötajate mitteosalemise korral teiste korraldatavatel kultuurisündmustel ei tasu ka loota ja oodata, et nende endi poolt korraldatud üritustele tullakse. Ürituse tähistamine kujunenuks teistsuguseks kui kultuurijuhid oleksid kontakteerunud õigeaegselt üritust korraldanud tantsuselts Tarapitaga.

Väike-Maarja Seltsimaja 100. aastapäeva (2012. aastal) toimkonnad on Väike- Maarja Põllumeeste Seltsi poolt käima lükatud juba 2010. aasta novembris. Koostööd praeguste Väike-Maarja rahvamaja juhtidega ei peeta eelpoolnimetatud usalduskriisi tõttu võimalikuks.

19. aprillil 2011
_____________________________

Väike-Maarja rahvamaja kommentaar

11.mail 2011 jõudis meieni vallavanemale ja volikogu esimehele adresseeritud avalik pöördumine, millele on alla kirjutanud Tantsuselts Tarapita, Väike- Maarja Põllumeeste Selts, Väike-Maarja Muusikaselts, MTÜ Maarjakelluke ja Väike-Maarja Line-tantsuklubi. Seoses sellega peame vajalikus selgitada kultuurielu parameetreid ka omalt poolt.

Valla kultuuri- ja spordiosakonna poolt kokku kutsutud kultuuriümarlaud käis koos kahel korral. Kui esimesel kokkusaamisel tõstatati terve rida probleeme, siis teisel korral tõdeti, et need on kas osaliselt või täielikult lahendatud, kuigi tegeleda tuleb asjaga kindlasti edasi.

Viimase viie aasta jooksul on rahvamaja „hõlma alt" lahkunud kaks taidluskollektiivi _- õpetajate naisrühm (tänane MTÜ Maarjakelluke) ja line-tantsu rühm. Naisrühma juhendaja tõi põhjenduseks, et ta ei soovi ringijuhi lepingut, kuna ringijuhi tasu tekitaks tal probleeme maksudega. Line-tantsu juht aga ei soovinud kohustusi ja soovis olla oma tegemistes iseseisev. Samas on mõlemad tantsurühmad ka peale lahkumist korduvalt esinenud rahvamaja üritustel. Bsegarühm töötas neile sobivas keskkonnas, gümnaasiumi algkooli majas, juba enne meie tööle asumist, kuid ringijuhi tasu tuleb rahvamaja eelarvest. Praegu töötab rahvamajas kümme ringi, nende hulgas on neli uut (kehakool, loovuse õpituba, laste idamaine tants ja käsitöö ring) ning täiesti uuele tasemele viidud seltskonnatantsu ring. Praegu rahvamajas töötavate ringijuhtidega on juhtkonnal hea ja töine suhe.

Ära on jäänud heategevuslik Jõuluootuse kontsert kiriku tornikiivri taastamise toetuseks 2010.aasta detsembris, kuna esinejad ei jõudnud lumeolude tõttu Tallinnast kohale (samal öösel toimusid sündmused Padaorus) ja tsirkuseetendus lastele, kuna tsirkusetrupp Leedust ei jõudnud kohale. Kui Väike-Maarjas on inimesi, kes ei soovi osaleda rahvamaja korraldatud üritustel, siis on ka palju neid, kes ainult ootavad ja soovivad uusi üritusi. Näiteks vestluses pärast Võõramaiste Tantsude Päeva avaldas proua Mai Vilu arvamust, et rahvamajas on üritusi piisavalt ja kes neid ei leia, peab enesesse vaatama.

Vahemikus jaanuar kuni mai 2011 on rahvamajas nädalavahetustel toimunud 13 üritust, „tühje" nädalavahetusi on olnud 15.

Rahvamaja ei otsi kollektiive, kes korraldaksid üritusi. Vastupidi, sellised kollektiivid otsivad rahvamaja. Kui tihe või harv on rahvamaja ürituste kalender, selle määrab ära rahakoti paksus. Kui 2009. aastal oli rahvamajal ürituste korraldamiseks 128 700 krooni, siis 2010. aastal oli vastav number 62 490 krooni ja 2011. aastal 4653 eurot (72 804 krooni). Ühe teatrietenduse garantiisumma on 10 000 kuni 15 000 krooni, olenevalt lavastuse suurusest. Hea tantsuansambel maksab sama suurusjärgu. Võib juhtuda ka, et teater või ansambel esineb vaid piletiraha eest, kuid see on pigem harv erand, kui reegel. Igakuine klubi „Härmalõng" kokkusaamine nõuab rahvamaja töötajate täit tähelepanu (lauadtoolid, klubiõhtu juhtimine, võimendus, heliplaatide mängimine jne) ning ekslik on arusaam, et rahvamaja osalus on vaid ukse lahti- ja kinnilukustamine. Vajadusel saab „Härmalõnga" kohta teavet klubi presidendilt (Ester Mäe) ja tantsuansambli juhilt (Ilme Sein). Laste jaoks on rahvamajas loodud kaks uut iganädalast ringi ning hooajal 2010/2011 on toimunud kuus spetsiaalselt lastele mõeldud üritust. Noortele ja keskealistele on hooajal 2010/2011 toimunud (ja toimumas) kuus diskot ja/või tantsupidu.

Rahvamaja pikisaalis on praegu vaatamiseks Tartu fotokunstnik Jaan Lüsi looduspiltide näitus. Veel oleme eksponeerinud sõprusvalla Sonkajärvi kunstnike tööde, Tallinna fotograaf Kalju Suure fotode, Riina Rillo akvarellide, Elmar Kella õlimaalide, 60-ndate karikatuuride ja rohkelt õpilas- ja käsitööde näitusi.

Mis puutub rahvamaja töötajate kurjusesse, arrogantsi ja uhkusesse, siis oleme kõikide inimestega püüdnud luua sõbralikku ja usalduslikku vahekorda ning tihti on meid selle eest pärast üritust ka tänatud. Püüame ka edaspidi olla avatud koht.

Pöördumises on toodud kolm näidet koostöötahte puudumise kohta.

Võõramaiste tantsude päeva kohta 30.04 on vallavanemale edastatud 24.01 kogu kirjavahetus rahvamaja kunstilise juhi ja tantsuselts Tarapita juhi vahel. Muuhulgas kirjutab Tarapita juht tantsupäevast: „Kalendrikuid, kuhu mõni vahva pidu mahutada on ju valla sündmustekalendris mitmeid. Annan rõõmuga teatepulga üle Väike-Maarja rahvamajale." Meie poolt oli üritus planeeritud pikka aega ja Idamaise Kultuuri Seltsi Alima projekti alusel. Lennart Meri sünniaastapäevale pühendatud üritusele oli ka planeeritud rahvamaja poolne osa, kuid vallast soovitati see ära jätta, kuna tantsuselts Tarapita oli kokku pannud juba oma kava. Põllumeeste seltsi poolt maja sajanda aastapäeva tähistamise toimkonna tegevus on väga tänuväärne. Koosolekul 17.jaanuaril 2011 lepiti kokku, et Põllumeeste Selts teeb projekti ürituse rahastamiseks ja rahvamaja koostab kunstilise kava.

Lõpetuseks tahaksime tsiteerida Dale Carnegie raamatut „Lõpeta muretsemine ja hakka elama". Tsitaat on raamatu 204.leheküljelt ja see kõlab nii: „Pidage meeles, et kui teid kritiseeritakse ja rünnatakse, teevad inimesed seda tihtipeale selleks, et ennast tähtsamana tunda. Sageli tähendab see, et olete midagi saavutanud ja sellega endale tähelepanu tõmmanud."

Ville-Markus Kell, Väike-Maarja Valla Rahvamaja direktor,
Heli Komp, Väike- Maarja rahvamaja kunstiline juht

Kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve Tobrelutsu kommentaar:

Vallavalitsus analüüsib kultuurivaldkonna seisu põhjalikumalt juunikuus. Süüvime avalikus pöördumises toodud puudustesse ja kitsaskohtadesse ning otsime valla kultuurielu jaoks parimat lahendust.