Väike-Maarja naisselts käis Tallinnas ekskursioonil
Hommikul nautisime ilusat vaadet merele ja uudistasime võimsaid angaare väljastpoolt. Seejärel liikusime asjatundliku giidi Illar Mõttuse juhendamisel nii veealustes kui veepealsetes ruumides. Huvitav selgitus viis meid merekindluse ehitamisloo algusaastaisse - Peeter I valitsemiseaega. Juttu oli kolmest Eesti sõjalaevast - Lembit, Kalev, Suur Tõll. Viimane neist oli võimas jäälõhkuja. Targa, leidliku inseneritöö tulemusena kasutati spetsiaalset seadeldist (kruvi), mis olevat meetrisest jääst nagu võist läbi sõitnud. Paljud detailid on töökindlad tänapäevalgi.
1913. aastal valminud laev oli oma ajast 100 aastat ees. Ühes angaaris nägime rootslaste hülgepüügilaeva (Ruhnust), sõja eest põgenejate paate ja palju muud. Igal neist on oma lugu.
Põnev oli kuulata, kuidas allveelaevu hakati n-ö ristama vesilennukitega - julge samm inimkonna ajaloos. Järgnevalt tutvusime bastionitega.
Liikusime maa-alustes käikudes ja maapealsetes ruumides. Sõdade ajal kasutati neid kaitseehitistena. Saime teada, et mõtte algataja ja teostaja oli üks Rootsi arhitekt. Planeeritud 12 bastioni asemel valmis küll ainult kolm, sest algas Põhjasõda. Hiljem neid täiendati ja aja jooksul varustati vajamineva inventariga. 1944. aasta märtsipommitamise ajal olevat 1000 inimest siin varju leidnud, kuigi õhu nappus muutis olukorra raskemaks. Saime ka sõita vagunitega. Huvitav oli. Jõudsime Tallinna Botaanikaaeda.
Olime kõik seal varemgi käinud, kuid taimede maailm pakub ikka ja alati midagi uut. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 8 km kaugusel kesklinnast ja 3 km Pirita purjespordikeskusest (nüüd Pirita Top). Väljas imetlesime kirevaid lillepeenraid, kus särasid nii lihtsad aialilled kui ka haruldasemad liigid. Hoones vaatasime giidi selgituste saatel troopika- ja lähistroopika ning põuaste alade taimi. Palju elamusi pakkus ka palmimaja. Looduslik ilu tekitab hea tunde ja rõõmsa meeleolu. Saime meiegi tubli annuse energiat juurde.
Jõudsime teletorni. Me ei olnud pikemat aega seal viibinud - meeles mõlkusid vaid nostalgilised mälestused vaatplatvormil-kohvikus veedetud hetkedest. Kõik see oli ammu. Praeguse külastuselamuse juhatas sisse II korrusel torni ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Elevusega tõusime liftiga 21. korrusele. 170 m kõrguselt avanevat vaadet peetakse unikaalseks nii meil Eestis kui kogu Põhja-Euroopas. Tutvusime põhjaliku püsinäitusega, nautisime panoraamvaadet, kusjuures iga linnaosa ja lähiümbruse ülesleidmisel abistasid meid suunavad tähised.
Lisateavet ammutasime kaasaegseid multimeedia ekraane kasutades (Interneti valikmaterjal). Saime palju teada, näha, uurida ja 22. korrusel ka kohvikumõnudest rõõmu tunda.
