Külas olid Koeru ja Järva-Jaani segakoorid ning Rakke naiskoor. Emotsionaalse tervituslauluga esines Rakvere meeskoori esindus.

Peoõhtu juhatas sisse ühendkoor: segakoor Helin, Koeru segakoor ja Rakke naiskoor. Repertuaar oli mitmekülgne, lauldi tuntud ja ülevaid koorilaule, seltsimaja juhtaja Kalev Pärtelpoeg aga põimis laulude vahele väga oskuslikult Väike-Maarja koorilaulu ajaloo.

Väike-Maarja koorilaulu algusaeg ulatub 1873. aastasse. Kogu 140 aasta jooksul on ikka jätkunud koorilaulu arendajaid ja kooride kokkukutsujaid ning juhendajaid-dirigente. Pastor L. Fankhaenel, Johan Elken, köster Eichorn, Peeter Koit, Mihkel Kampmann, Johan Kotli, Märt Meos, Tuudur Vettik, J. Peebo, V. Neuman-Neemre, K. Kok ja Karl Elken, Jakob Aru, Heino Sein, Ella Lillo, Leida Kompus, Koidula Naelapää, Aaret Inno, A. Abel, Arno(ld) Kasemaa, Sirje Sõnum, Valve Libene, Vallo Taar, Regina Altrov, Raivo Narits, Ly Ipsberg, Marju Metsman - igaühel neist on oma osa Väike-Maarja koorilaulu traditsiooni kestmises.

Tervitusi ja häid soove ning head käekäiku nii segakoorile Helin kui Väike- Maarja koorilaulule laiemalt olid lisaks naaberkooridele soovimas vallavolikogu esimees Olev Liblikmann, Väike-Maarja naisselts, Väike-Maarja lasteaed, seltsimaja, klubi Härmalõng, MTÜ Maarjalill, Tantsuselts Tarapita. Oli tervituslaulu, oli lilli, oli südamlikke ja julgustavaid sõnu ning lootust koorilauluharjumuse püsimisele.

140 aastaga on siinsed koorid üle elanud paremaid ja halvemaid, paljulubavaid ja kitsamaid aegu. Kas praegu on lauluharjumus tõusu või languse lainel ja kuidas edasi? Millal ja kuidas liitusid siinse koorilauluga segakoori Helin dirigent Valve Libene ja koorivanem Leili Allikalt ning millise pilguga vaatavad nemad täna koorilaulu tulevikule? 

Segakoori Helin dirigent Valve Libene ja koorivanem Leili Allikalt koorilaulu 140. aastapäeval. Ilve Tobrelutsu foto

Segakoori Helin dirigent Valve Libene:

 „Tulin segakoori laulma 1995. aastal Mare Taari innukal kutsumisel. Mõni aeg hiljem hakkasin juba õpetama häälerühmadele partiisid ja vahel mõnda lugu juhatama.

Mul on hea meel, et koorilaulu traditsioon Väike-Maarjas on siiamaani säilinud. Tulevikku ma aga vähemalt segakoori seisukohalt kuigi helgena ei näe, sest meeste huvi traditsioonilise koorilaulu vastu ei ole kuigi suur. See on praegu samamoodi paljudes maakohtades üle Eesti. Kel huvi ja võimalust, see läheb laulma hea tasemega linnakoori ja sellevõrra on külakooril veel raskem.

Linnades tekib juurde palju noortekoore ja noored heliloojad kirjutavad uut muusikat lähtudes nende võimekusest.

Vanemal lauljal on uue helikeelega harjumine päris keeruline, aga ega sinna pole midagi parata, sest aeg ja kõik muu ongi ju pidevas muutumises."

Segakoori Helin koorivanem Leili Allikalt:

 „Segakooris hakkasin laulma 1969. aastal, koorivanem olen alates 1988. a. Nende aastate sisse kuulub väga palju toredaid üritusi. Arno Kasemaa tulekuga dirigendiks liitus kolm koori - Väike-Maarja, Kiltsi ja Rakke - üheks kooriks, kus laulis 100 lauljat.

Sel ajal hakkasid toimuma ka Helinimeliste kooride kokkutulekud, igal aastal eri kohtades, millest kujunesid välja minilaulupeod. Peale selle toimusid kontserdid, külaliste vastuvõtud, võistulaulmised, käisime Estonias laulmas, kus saime laureaadi tiitli. Kõikidest laulupidudest oleme osa võtnud, oleme käinud Balti ketis, Esto päevadel Tallinnas ja õllesummeril.

Oleme vastu võtnud külalisi Norrast, äsja möödus meil 140 a koorilaulu Väike-Maarjas. Kohe algab ettevalmistus Elva laulupeoks ja 2014. a üldlaulupeoks.

Tore on igal esmaspäeva õhtul minna seltsimajja, kus on ees ootamas sõbralikud inimesed ja meie armas dirigent Valve."

Loodetavasti juhatas Väike-Maarja koorilaulu 140. aastapäeva pidustus sisse siinse koorilaulu järgmised aastakümned ning koorid lähevad lootusrikkalt ja tegusalt vastu 150. aastapäevale.

Esimene oluline samm sellel teel on 2014. aasta üldlaulu- ja tantsupidu Tallinnas.

Jõudu ja kestmist siinsele koorilaulule!