Väikeettevõtjate õppereis Hiiumaale
Õppereisi üheks eesmärgiks oli avaradada väikeettevõtjate, kui potentsiaalsete Leader programmist toetuste taotlejate silmaringi ning tuua häid näiteid mujal Eestis rakendatud projektidest.
Õppereisi käigus tutvuti Hiiumaal arendatava tapamaja ideega, mis oma kontseptsioonilt oleks vabapidamisel ning kus lamba- ja veisekasvatajad saaksid ise konkreetsetele nõuetele vastavas hoones „tapatöid“ teostada. Täna kasutavad lamba- ja veisekasvatajad peamiselt Rakvere Lihakombinaadi teenuseid, millega seotud transpordi- ja ajakulu on liialt suured. Investeeringuprojekt on alles kavandamisel, kuid tehtud oli uuring ja teostatavus-tasuvuse analüüs. Projekt oli huvitav just piirkonnas tehtava koostöö tähenduses, kus ühisele probleemile leitakse ühine ja kõiki osapooli rahuldav lahendus.
Samuti demonstreeriti õppereisil ajaloolist tõrva keetmist, mis olevat tänapäevastest puidukaitsevahenditest oluliselt kvaliteetsem. Leader programmist oli toetatud „Ajalooliste võtete keskuse teabemaja“ loomist, kus viiakse läbi erinevaid temaatilisi koolitusi. Tõrva keetmine on Hiiumaal populaarne ning mitme Euroopa Liidu vahendite kaasabil valminud hoone katused olid tõrvatud just ise keedetud tõrvaga.
Külastati ka Orjaku ja Sõru sadamat, millest viimases tutvustas kohalik laevaehitaja oma tööd ning „Alar`i“ rekonstrueerimisega seonduvat. Alar on Hiiumaal 1939. aastal ehitatud purjelaev, mis soetati 1998. aastal Taanist 1.- dollari eest ning puksiiriti 13 päevaga Sõrusse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hiiumaa sadamad on heas korras ning need on aktiivselt kasutuses nii merelise- kui seltsitegevuse osas.
Aktiivne seltsielu paistis silma igast nurgast. Mitmes Hiiumaa külas võis kohata inimesi, kelle aktiivse tegevuse tulemusena olid ka kõige vähem asustatud paikades seltsimajad, sh kooskäimiskohad ideaalses korras. Tihti oli kasutatud skeemi, kus kohalik omavalitsus andis oma hallatava hoone rendilepinguga üle seltsile, kes taotles erinevatest Euroopa Liidu programmidest vahendeid hoone rekonstrueerimiseks (kohaliku omavalitsuse poolt antava omafinantseeringu kaasabil). Sarnane skeem tagab kindlasti piirkonna seltsitegevuse jätkusuutlikkuse, kuna tehakse midagi ise ära ning ei jääda ootama helgemaid aegu, mil kõik iseeneslikult sülle kukub. Tihti võis küll jääda mulje, et kui kogukonda kuulub ainult paarsada inimest, kellest väike protsent on aktiivsed ning seltsitegevust viljelevad, siis kas on sellises suuruses seltsimaju, sh kooskäimiskohti vaja, kuid ju ta siis on. Peaasi, et kohapealsetel inimestel oleks väljund ning tahe oma tegevusega midagi muuta.
Õppereis andis osalejatele hulgaliselt uusi ideid ning häid näiteid, mida meie (Kirderanniku Koostöökogu) piirkonnas Leader programmi toel ette võtta, mistõttu võib õppereisi lugeda õnnestunuks. Heade sõnadega võib veel lisaks mainitule meenutada Hiiumaa Militaarmuuseumi, Soera talumuuseumi, Suursadama sukeldujaid ning Villavabrikut.
Toila vald on Kirderanniku Koostöökogu piirkonnast (Narva-Jõesuu, Vaivara, Toila, Kohtla, Jõhvi) kõige aktiivsem Leader programmist vahendite taotleja. Loodame, et see positiivne näitaja jätkub ning aktiivsus suureneb veelgi, kuna programmi meetmed on suuresti alarakendatud ning projektide omavaheline konkurents olematu.
23.-30.09.2010 külastavad Kirderanniku Koostöökogu liikmed, sh Toila vallast pärit aktiivsemad taotlejad Slovakkiat ja Tsehhit, et tutvuda neis riikides rakendatud projektidega ning elavdada rahvusvahelisi sidemeid. Kokkuvõtet antud õppereisist võib lugeda järgmisest Toila valla lehest.
