Esimene vaal - põllud, heinamaa ja lemmikloomade toit

Alates 1998. aastast tegutsev Eritex alustas heinaga. Nimelt olid soomlased vabariigi algusaastail Allikule püsti pannud heinatootmise, mis paraku läks paari aastaga hingusele. Rajatud heinakuivatuskompleks jäi muidugi füüsiliselt alles ja asjaolud sättusid nõnda, et senisele palgatöötajale Kokserile pakkus pank võimalust tehas ära osta. Nii juhtuski, et Kokserist sai väikest viisi heinatööstur.

Praegu opereerib ettevõtte ca 80 hektaril peamiselt Vanamõisa külas asuvatel põldudel, kus kasvatatakse valdavalt kultuurheina timutit. Suures osas on tegemist rendipõldudega ja jätkusuutlikkuse seisukohast olevat see suhteliselt problemaatiline. „Mõni omanik näiteks ei soostu ühest aastast pikemaid lepinguid sõlmima, aga heinakasvatus tasub ära vaid mitmeaastase tsükliga. Omanikud ei suuda otsustada, mida oma maaga peale hakata ja ehitusbuumi aeg lõi ju kõigile ettekujutuse, et kinnisvaraga on võimalik ruttu rikkaks saada. Tulemusi näeme me poolikute arenduste puhul isegi. Tänane majanduse elavnemine loob jälle äkkrikastumise illusiooni ja surve uute arenduste järele ilmselt kasvab," pelgab Kokser. Päris lõpuni trööstitu ei ole olukord siiski, olla ka põlluomanikke, kes ei taha sentigi renditulu ja on rõõmsad, et nende maad on hooldatud ja ilmestavad maastikuarhitektuuri osana ümbruskonda. Alliku külas tegutsev väikeettevõte Eritex on jaganud oma tegevuse kolme erineva vaala peale, kasvatatakse-pakendatakse lemmikloomaheina, tehakse tellimise peale piirdeaedu ja pakutakse transporditeenust.

Traditsioonilisele heinakasvatusele lisandub ettevõttes veel järeltöötlus - võimsate ventilaatoritega ja spetsiaalselt heinakuivatuseks valmistatud konteinerite süsteem annab võimaluse saak järelkuivatada. „See annab heina säilimiseks vajaliku optimaalse niiskuse taseme ning sellega väldime hallituse teket ja hein säilitab oma kvaliteedi," kirjeldab omanik.

Nendes samades konteinerites, mida on tehasel 100 tükki mahutavusega ca 4-5 tonni, saab heina enne pakkimist ladustada. Lõpptoodanguna poodi jõuab hein poolekilostes pakikestes ja lemmikloomapidajad - näriliste, tšintšiljade kasvatajad on toote kenasti omaks võtnud. Ühe sihtgrupina teenindatakse veel hobusekasvatajaid Eestis ja ka Soomes.

Kuigi Kokser peab end konservatiiviks ja tasa-targu talitajaks, siis ei tähenda see tema sõnul, et arendustööd ja uusi väljundeid ei peaks otsima. Nii on ettevõte katsetanud heina edasi arendamist graanuliteks, koostööd tehakse laboritega, et toodet rohkem väärtustada. Näiteks Ameerikas olla turg olemas loomadele suunatud pühitsetud ja koššer toidul, orgaanilisus ja öko on teemad ka loomade ninaesises. „Neid suundi püüame tasapisi arendada. Praegu näiteks on läbirääkimiste faasis idee koos ühe India firmaga hakata tootma toidulisandeid farmiloomadele," kergitab Kokser katet tulevikuplaanidelt.

Teine vaal - piirdeaiad ja väravad

Põllupidamine ja heinaäri on teadagi Eesti ilmastikust sõltuvalt lühikese hooajaga, reeglina saab teha ühe niite ja seega on kibedat tööaega vaid kuu-paar. Nii asutati samasse tootmiskompleksi fassaadipiirete ja nende elementide tootmine. Töötajaskond on Eritexis universaalne, needsamad inimesed kes põllul heinaga mässavad, on aastatega omandanud ka kompetentsi valmistamaks väga erinevat tüüpi aedu ja väravaid. „See on ju millegi tootmisega tegeleva väikeettevõte eripära, et peab olema mitmekesine, me ei saa palgata eraldi naela lööjat ja kruvi keerajat. Olemaks efektiivne tuleb omada mitmeid oskusi," leiab Kokser.

Kui ettevõte alustas heinatöötlemisega, siis aastatega on suuremaks käibetekitajaks kasvanud just piirdeaedade tootmine. Ollakse keskendunud peamiselt erakliendile, alates projekteerimisest kuni paigaldamiseni, lihtsast puitaiast eksklusiivsete lahendusteni.

Kolmas vaal - transport ja logistika

Heina tootmine tõi kaasa vajaduse ka transpordi vajaduse, heinapakid tuli ju ka klientidele laiali toimetada. „Parim viis selleks oli toote eripära tõttu teha seda ise. Aastatega omandatud kogemused annavad nüüd võimaluse lahendada edukalt nii meie endi kui ka aja jooksul tekkinud klientide logistilisi vajadusi," nendib Kokser. Koostöös partneritega suudab firma organiseerida transporti alates pakiveost kasvõi 24 tonniste külmutusvedudeni. Põhiosa transporditegevusest on küll suunatud Soome ja Eesti vahelisele veokorraldusele, nimelt on ettevõtte omanikul osalus pakkimisega tegelevas firmas, mis tegeleb erinevate pakketeenuste osutamisega valdavalt soome ettevõtetele. „Tundub lihtne, Soomest korjatakse kaup kokku ja tuuakse siia, siin pakendatakse ja siis transporditakse Soome tagasi," kirjeldab mees tööprotsessi," kuid on siiski logistiliselt suhteliselt keeruline, kuna eeldab suurt eeltood optimaalse transpordiskeemi väljatöötamisel."

Turust, võimalustest ja piirangutest

Kui peatuda veel korraks heinateemal, siis ettevõtte algusaastail ulatus heinatoomine kuni 2000 tonnini aastas, viimastel aastatel on see langenud 300-400 tonnini. Tänavu vähendati tootmist suisa 100 tonnini, keskendudes peamiselt kvaliteedile. „Eesti turg on suhteliselt ebastabiilne - kehvadel vihmastel aastatel on kohalikke soovijaid palju, hea heinailmaga aastatel jäävad meie osaks ostulubadused," kõneleb Kokser. Ka bürokraatiat olevat tema sõnul palju, sisuliselt nõuatakse väikeettevõtjalt samu normatiive kui suurtelt, kui asutad väikese pagaritöökoja on nõuded samasugused kui suurtootja Leiburile.

Eksporti pärsib tema sõnul oluliselt kasvanud transpordikulu, mille tõttu näiteks tavaheina eksport on suhteliselt väherentaabel. Hoolimata asjaolust, et Eesti on nüüd osa Euroopast, on ühtne seadusandlus ja ühine raha, peab Kokser väikeettevõtja seisukohast loosungit suurest Euroopa turust müüdiks. Piiranguid ja turutõkkeid kohtavat igal sammul. "Euroopa turg on ära jagatud suurte kettide vahel ja sinna end sisse pressida on tohutu töö. Mul läks 10 aastat enne kui Soome turule oma lemmiklooma heinaga saime. Öeldi, et hea toode, aga grupi sees on sama kauba tootja juba olemas ja väljast ei võeta juurde," kirjeldab Kokser olukorda. Samuti on tema sõnul põllumajanduslikud toetused Euroopas kordi suuremad kui Eestis, mis omakorda tähendab maarjamaise toodangu nõrkust hinnakonkurentsis.

Ometi nendib Kokser, et nutulaul ei aita ja tuleb leida lahendused ja otseteed. Sellest ka nii öelda uutele vaaladele toetumine. Eramajade piirete osas on ettevõte saavutanud Eestis märkimisväärse taseme ja Eritexi tooteid võib kohata Võrust Saaremaani. Sellist plaani, et loodud väikeettevõte näiteks kommiraha eest välismaistele kosilastele maha müüa ja meremeheks hakata, mehel siiski ei ole, kuigi lapsepõlves tüürimehest isa eeskujust lähtudes just meremehe elukutsest sai unistatud. "Väikeettevõtlus on 24 tundi tundi asja juures olemist, ehk siis rohkem või vähem elustiil, aga mulle see meeldib," naerab peremees.
__________________________

Ettevõte:

Eritex Invest OÜ
Aadress: Allika tee 16, Alliku küla, Saue vald, www.eritex.ee
Tegevusala: heinatootmine ja pakendamine, piirdeaedade ehitus, transporditeenused
Töötajaid: hooajal kuni 20, neist 3-4 Saue vallast
Tegevuse osakaalud: 30% piirdeaiad, 20%, heinatootmine, 50%, transport ja logistika
Käive 2010: 6,7 miljonit krooni