Kui varem viidi toodang Tallinna Keskturule ja müüdi hulgi, siis praegu realiseeritakse lõviosa köögiviljadest ja maasikatest Pärnu või Tallinna Nõmme turul. Kõige paremateks või siis teisiti öeldes lihtsamateks ostjateks on Soome turistid, kes kunagi hinna üle ei kauple ja maksavad seda, mis hinnasildil kirjas. Kohalikega tuleb aga hinnas nii mõnigi kord tingida, kuid selleks ju turg
ongi, et kaubelda. 

Seitseteist aastat ettevõtjana tegutsedes on Jaan näinud nii häid kui halbu aegu. Köögiviljakasvatusega alustades oli katmikala suurus 32 m2. 2004. aastaks oli kasvuhoonete pindala juba 1500 m2, kuid siis tuli 2005. aasta 9. jaanuari torm. Selle käes said rängalt kannatada ka Jaani kasvuhooned ning kolmeks aastaks tuli minna palgatööle. Kui ta 2008. aasta majanduskriisist tingitult koondati, tuli uuesti tegelema hakata ettevõtlusega.

Tänaseks on kasvuhooneid, kus kasvavad tomatid ning kurgid, 500 m2. Soov oleks katmikala pindala suurendada, kuid laienemine oleks seotud praegu liialt suurte riskidega. Hulgilaod ja kauplusteketid eelistavad odavamat välismaist köögivilja. Lähiriikides Soomes, Lätis ja Leedus
makstakse tootjatele toetusi ning seetõttu saavad nad pakkuda oma toodangut odavamalt. Näiteks
makstakse Soomes katmikala köögiviljakasvatajale toetust 12 € ruutmeetri kohta. Seetõttu on
olnud juhuseid, kus Soome tomateid müüakse Eesti mõnes kaupluseketis odavamalt kui kohalike
talunike toodangut turul. 

Taimekasvatus on hooajaline töö, mistõttu töökoormus kõigub aasta lõikes väga suurtes piirides.
Ettevõtja jaoks toob see aga kaasa kõige suurema mure, sest aasta läbi abitööjõudu palgal hoida ei
ole võimalik. Suvel on aga keeruline töötajaid leida, sest kõikidel on vaja abijõudu. Praegu annab väiketootmine piisavalt sissetulekut, et peret üleval pidada ja seetõttu ei ole plaanis ka tegevuse lõpetamine. Pigem on soov tasa ja targu oma ettevõtmist laiendada. Niikaua, kui püsib nõudlus kodumaise köögivilja ja maasikate järele, võib selles valdkonnas väikeettevõtjana edukalt tegutseda.


Algis Perens