Väikese kooli tugevus on individuaalne lähenemine õppetöös

 (13)
Väikese kooli tugevus on individuaalne lähenemine õppetöös
Vaida põhikooli direktor Piret Hallik tunneb head meelt, et algselt väärika õunapuuaia kohale tulema pidanud kooli juurdeehitis nihutati maja teisele küljele.Foto: Andres Kalvik

Neli kuud Vaida põhikooli direktori ametis olnud Piret Hallik peab edetabelitest olulisemaks õpilase elus hakkama saamist koos oma tugevuste ja nõrkustega.

Õpetajate tööle annab kõige ausama hinde elu ise. Vaida kooli paraja suurusega klassid, hubane koolimaja ja ühtehoidev kollektiiv annavad õpilastele hea stardipositsiooni.

Huviringe igale maitsele

Hallikule teeb head meelt, et 110 õpilase ja 17 õpetajaga koolis on kõik ametikohad asjatundlike pedagoogidega täidetud ning klassid on just sellise suurusega, mis teeb õpetamise nauditavaks tegevuseks. Õpetajad tunnevad iga lapse hingeelu ja see võimaldab individuaalset lähenemist.

Õpetajate intensiivne töö ja õpilastele individuaalne lähenemine toob ka häid tulemusi. 110 õpilasest 73 õpilast lõpetasid I õppeveerandi hinnetega „4“ ja „5“.„Üks pisikene tee ääres seisev patsidega tütarlaps, kes võiks selle asemel, et vihma käes Jüri kooli bussi oodata ja pärast samamoodi tagasi tulla, jalutada keskuse juurest üle tee mõnusasse Vaida kooli. See on ju oluliselt turvalisem ja mugavam. Mina lapsevanemana tahaksin, et minu laps käiks just sellises koduses koolis,“ toob Hallik välja eelise. Koolimajas käib elu hiliste õhtutundideni. Tihedat koostööd tehakse Rae spordikeskusega, lisaks toimivad tantsu-, näite- ja solistide ring ning saab õppida pillimängu.

Seotud lood:

Kaasav haridus

„Üheksanda klassi lõpus astub koolimajast välja üks haritud noor inimene, kes oskab hinnata elu, tervist ja on laia silmaringiga. Ta on empaatiline ja enesekindel ning teab, mis on tema tugevused ja nõrkused. Ja ta teab, mida ta võiks edasi õppida. Kõik ei pea minema gümnaasiumi. Ametit õppima minnes võib noorest inimesest tulla tubli ehitaja, juuksur või kokk.“

Hallik soosib tasakaalustatud ning mitmekesist haridust. Ta tõstab esile oma kooli tublisid Miksikese õppekeskkonna spranglijaid, spordilapsi ja kunstihuvilisi, kes vabariiklikul tasemel kõrgeid kohti on saavutanud.

Direktor, rõhutab Hallik, on temasugusele inimesele vale sõna. „Tahaksin olla nõustaja ja majakas, kes plingib mõtteid, mida inimesed teostama hakkavad. Soovin, et inimesed mõistaksid, mille pärast me siin oleme, mida me siin teeme ja et alati saab paremini. Eesmärk on tuua kooli kaasavat haridust,“ selgitab ta.

Vaida kooli uuenemist ootab pikisilmi

„Kui ma mõtlen kõige selle ilusa peale, mis on tulemas... See kõik on nii põnev, et me ei jõua seda ära oodata. Tulge kohe, tulge hakake kohe ehitama!“ hüüatab direktor Piret Hallik, kui jutt veereb Vaida kooli renoveerimisele ja juurdeehitusele.

Pikki aastaid oodatud Vaida kooli uuenduskuuriga tehakse sel kevadel algust. Projekt näeb ette, et seal oleks kõik tingimused 9-klassilise kooli jaoks ehk ruumid mahutaks kokku 216 õpilast.

Kutsuv kool

Kuidas aga kõik alguse sai ehk mismoodi Hallik direktori kabinetti maandus? Jaanilaupäeva õhtul Suursoo külla Parmu tallu kolinud Hallikul polnud tol hetkel Vaida põhikooliga mingeid plaane. Kõik muutus, kui külla tulnud tuttav talle vabast direktori kohast ja konkursist mainis.

Infokild äratas ambitsioonikas Hallikus kohe huvi ja järgmisel päeval sõitis ta koolimajast mööda. „See on uskumatu,“ krutib Hallik ajaratast tagasi.

„Tundsin koheselt kutset, et see on seekoht, kus on mind vaja ja vastupidi. Uksest sisse astudes tundus kõik nii kummaliselttuttav.“

Koju minnes lõi Hallik arvuti lahti, hakkas guugeldades kooli kohta lugema ja pani avalduse teele. Jah-sõna tuli 24. augusti õhtul ja paari päeva pärast oli Hallik juba Vaida põhikooli kabinetis tööd rügamas. Pikka sisseelamisaega polnud, sest igapäevatoimetused pressisid halastamatujõuga peale.

Õpetamine läbi südame

Endisest Sikupilli keskkoolist, kus Hallikkahel korral õpilaste ja kolleegide pooltaasta õpetajaks oli valitud, lahkus kogenud pedagoog raske südamega. „Sinna jäi osake minu südamest. Diagnoosiga õpilase puhul ei saa kunagi loota, et ta käituks samamoodi kui tavalaps. See andis midagi siia,“ paneb Hallik käe südamele.

„Õpetaja, kes on töötanud aktiivsus-, tähelepanu-ja käitumishäiretega lastega, on ise elukestva õppe teel. Tänu sellele on nad pidanud omandama ja kasutama erinevaid õpetamise meetodeid ja võtteid.

Loe veel

Näiteks aktiiv-, õues- ja draamaõpe teevad tunnid huvitavamaks, põnevamaks ning parandavad õpitulemusi. Kokkuvõtlikult– et olla hea õpetaja, tuleb ka ise areneda. Ainekeskne õpetamine paraku enam ei toimi, õpetajad vajavad aina rohkem lisaks ainealastele teadmistele ka oskust õpilastega psühholoogilisel tasandil kontakti leida. Mina nimetan seda õpetamiseks läbi südame.

Huvi laste psühholoogia ja eripedagoogika vastu tõi Hallikule elu ise. „Tahtsin lapsi aidata, kuid ei osanud. Olin jõuetu,“ meenutab 19-aastaselt kaugõppe kõrvalt Ruila põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetajana end esmakordselt koolipedagoogina proovile pannud Hallik.

„Ma ei mõistnud, miks laps käitub nii, kust on tulnud selline käitumismudel ja mil moel see peegeldab kodu. Tahtsin teada, mis pisikeste põnnide peas toimub. Läbi tekkinud küsimuste olen juhtinud ka enda haridusteed. Elukestev õpe on mind kogu aeg saatnud. Olen läbinud mitmeid täienduskoolitusi ja olnud ka ise lektoriks.“

Koolikiusamise ohver

Halliku elu on tugevalt mõjutanud esimesed kooliaastad Tallinna 2. keskkoolis, praeguses reaalkoolis. „Olin koolikiusamise ohver. Klassis oli õpilaste arv väga suur ja õpetaja ei jõudnud kõikidele piisavalt tähelepanu pöörata,“ avameelitseb Hallik. „Miks ma seda räägin? See mõjutas minu edasist arengut õpetajana ja ameti valikut ning edasisi õpinguid nõustajana.“

Koolirõõmu sai Hallik tunda Õismäele 55. keskkooli õppima siirdudes, kus tal avastati absoluutne kuulmine. Sealt tuli tema ellu muusika, mis on olnud elu lahutamatuks osaks siiani. Hallik on teinud koostööd helilooja Heini Vaikmaaga ja tema lugusid mängitakse aeg-ajalt ka Elmari Raadios.

1934. aastal ehitatud 200-ruutmeetrises Parmu talus, mida ümbritseb 6000 ruutmeetri suurune aed, on Hallik aga ise õppija rollis. Tasapisi saab Õismäe kortermajast tulnule selgeks, mismoodi õunapuid lõigata, kuuskede latvu kärpida ja muru niita on ikka üks väga tüütu, ent igati kasulik füüsiline tegevus! „Oleme rahuliku loomuga perekond, kes vajab looduslähedast keskkonda. Meid Suursoo külas ümbritsevad inimesed on ka hästi toredad. Täitsa üllatav kohe,“ ei salga Hallik.