Järgmine peatuspaik, Soomes asuv Säkylä Talve- ja Jätkusõjamuuseum on eramuusem, mis kasutas ellujäämiseks LEADER-i raha ning Säkylä valla ning Rauma piirkonna arenguagentuuri abi. Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korraldas näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome mängufilmi „Talvesõda" rekvisiitideks. Ajapikku sai edasiminekut takistavaks asjaolu, et muuseumi loojal puudusid teadmised muuseumitööst ja näitusepinda jagati tänapäeva militaarvarustust müüva firmaga. 2007. aasta lõpust alanud ja 2010 suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eraldamine poest ning valvesüsteemide ehitamine ning muusemieksponaatide loendamine ja kirjeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestusi ja tehti palju tuntuse suurendamiseks: paigaldati teeviidad ja loodi lausa 5-keelne muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prantsusekeelne variant. Töid toetas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER tegevusgrupp, mille esindaja oli meie gruppi tulnud tervitama ning avaldas soovi rohkem ka meie piirkonna LEADER-st kuulda. Nii põimusid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

Miehikkälä külas Salpa liini muuseumis ootasid meid juba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi viidud rahvusvaheline projekt Fort Turism. Muuseumirahvas kõneles oma lähiaja plaanidest tuua 5-s punktis paiknevad muuseumiruumid nagu hoidla, kontor ja näitused ühte hoonesse. Kadedaks tegi teadmine, et muuseumi kulusid katab haridusministeerium; muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ja praegu tegelevad töötajad paberi-ja arendustööga, suvel seevastu palgatakse ajutisi giide lisaks.

Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome laheni. Seniajani on Salpa liin jäänud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos: 1941. aasta kevadel rakendati kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüüpiline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20-mehelise meeskonna majutusvarjendit. Ligi 50 kindlustuse relvastuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeritud kuulipilduja, mille laskekiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide relvastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tankitõrjekahuritest kuni sakslaste käest saadud 1870- ndatest aastatest pärineva Prantsuse trofeesuurtükini.

Kohtumistel kõneldi muuseumite rahastamisest, struktuurist, võimalikest arengusuundadest ajal, mil Vaivara vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et militaarmuuseumite arendajate kohtumised võrgustiku loomise ja tugevdamise eesmärgil parendavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes strateegilistes plaanides.