Valede jada ehk kuidas Nabala karstiala on ära kaotatud
Nüüdseks on koolidele koostatud valik Eesti ürglooduse raamatu objektidest. On see siis juhus, et sellest nimekirjast on välja jäänud Nabala karstiala ja sealsamas asuvad Tammemäe allikad (Nõmme allikasoo). Nende seas ka tuntud Silmaallikas mida kirjanik Jaan Kross (1920 - 2007) on kirjeldanud oma mälestusteraamatus „Kallid kaasteelised".
Kui veel aasta tagasi toimusid Nabala teemalised „ajupesuseminarid" lausa keskkonnaministeeriumi saalis siis nüüd on „ajupesu" sihtgrupiks valitud kooliõpetajad ja -õpilased.
Samas vaimus on Eesti karstist tegemisel film, kus osalejatele on tekst ette antud mida nad rääkida tohivad, mida mitte. Nabala karstiala selles filmis muidugi ei kajastata. Nüüd loodetakse filmi edasiseks rahastamiseks keskkonnaministeeriumilt heakskiitu.
Hiljuti nägi trükivalgust „Looduse kalender 2012 Eesti karst". Kalendrit lugedes võib järeldada, et aastakümnete jooksul pole Nabala karstialal karsti avastatudki..
Nii seda kalendrit siis pimesi tõepähe jagatakse. Seda isegi Rahvusraamatukogus toimuvatel loodusõhtutel. Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussi rahvas ei aimagi, et nende heatahtlikkus on Nabalas lubjakivi kaevandamise huvides osavalt ära kasutatud.
Pole raske arvata, kustpoolt sellistele üllitistele tellimused tulevad.
Viisteist aastat tagasi taotleti Mahtra soostikus Leva rabas 400 ha turbatööstuse rajamist. Eesvoolus oleva Tuhala karstiala ja Nõiakaevu olemasolu ei tunnistatud. Sama taktikat üritatakse nüüd kasutada lubjakivi kaevandamislubade taotlusel Nabalasse. Nabala karstiala koos maa-aluste jõgedega lihtsalt vaikitakse maha.
Rohkem kui viiskümmend aastat on maavara kaevelubasid jagatud kaevandajate poolt tellitud „uuringute" põhjal. Ükskord ometi peab see valede jada ju lõppema.
Keskkonnaminister Keit Pentusele aga soovime edu tema ametis.
