Valeri Pormann: Londoni suveolümpia läks ajalukku
London on seni ainus linn, kus kaasaegsed olümpiamängud toimusid kolmandat korda - 1908., 1948. ja 2012. aastal. 204 esindust maakera paljudest paikadest andsid oma parima heitlustes edu ja sõpruse nimel. Ja see läks neil paljuski ka korda. Kord-korralt on olümpiamängude haaravust ja elamuslikkust suurendanud spordifännide aina suurenev arv tribüünidel. See näitab mängude elujõudu ja populaarsust miljonite inimeste hulgas.
Eesti Vabariik plaanis lähetada olümpiale 34 sportlast, kuid vigastuste tõttu jäid tennisist Kaia Kanepi ja kümnevõistleja Mikk Pahapill võistlustest eemale. Nagu kõigile juba teada, said eesti sportlased neil mängudel kaks medalit - raskekaalu maadleja Heiki Nabi hõbeda ja kettaheitja Gerd Kanter pronksi. Balti riikidest kogus kõige enam medaleid Leedu koondis, saades 5 medalit - 2 kulda, 2 hõbedat ja 1 pronksi.
Londoni olümpiat külastas ka Kadrina Sport OÜ tegevdirektor, tuntud maadleja ja treener Valeri Pormann. Alljärgnevas lühiusutluses räägib ta oma muljetest, loomulikult kõige enam maadlusest, kus ta vaatajana ka enim aega veetis ja heitlustele kaasa elas.
Valeri Pormann: „Saabusime koos perega Londonisse 3. juulil ja lahkusime sealt 8. juulil. Elupaiga kindlustas meile Londonis elav tütar. Sõidu eesmärk oli külastada mänge, aga eelkõige maadlusvõistlusi.
Piletid olime lunastanud juba eelmisel sügisel, siis ostsime ka lennupiletid ära. Kuigi publiku hulgas võis maadluse asjatundjaid napilt olla, oli saal pidevalt puupüsti rahvast täis. Teave maadlusest ja selle reeglitest jooksis pidevalt ekraanil. Tehti selgeks, millised on lubatud võtted, millised aga keelatud. Mis on passiivsus maadluse ajal, ka sellest said vaatajad sotti. Nii et kohtunike töö oli rahvale selgeks tehtud.
Eestist oli väljas kaks meest - Heiki Nabi ja Ardo Arusaar. Nabi puhul oli juba esimesest matšist näha, et ta on hästi valmistunud, nii tehniliselt kui psühholoogiliselt.
Ei tekkinud sellist kahtlustki, et temast kujuneks mingi peksupoiss. Kui sai vaadatud Heiki kaasvõistlejate nimekirja, siis oli näha, et vastased on kõik kõrgest klassist nimekad, tiitlitega sportlased. Raskekaalus (kus Heiki Nabi võistles) oli kirjas 20 atleeti, maailma paremik. Jõuda selles seltskonnas hõbemedalile on tõeline vägitegu. Finaalis kohtus ta kuubalase Lopeziga, kes oli juba enne olümpiavõitja ja viiekordne (!) maailmameister, füüsiliselt väga tugev, plastiline, viimased 5-6 aastat maailmas olnud võitmatu.
Ardo Arusaar, 24 aastane maadleja on tulnud neli korda Eesti meistriks poolraskekaalus. Olümpia võitis ta esimeses matšis Venezuela maadleja punktidega 2:0, kuid kaotas seejärel valgevenelasele.
Ta sai 8. koha. Maadlusvõistlustel tegutses ka üks eestlasest kohtunik, Arold Peep, kellega jutule sain. Ta andis infot Heiki tulevaste vastaste kohta Londoni argipäeva ilmestasid tohutud rahvamassid, mis laviinina metroost välja voolas, kõigil üks siht - mängud! Kõikjal oli palju abilisi, kes suunasid iga inimese oma istekohale. Paljud fi rmad lasid inimesi juba lõunast koju, et nad saaksid mängudele kaasa elama minna.
Muljed olümpialt on vägevad. Tahtnuks vaid seda, et eesti fänne oleks võinud rohkem olla. Aga alasid oli palju, eks nad hajusid võistlusi jälgides laiali."
