Vahemärkusena olgu öeldud nooremale lugejaskonnale, et Valga on olnud läbi aegade suhteliselt militaarne linn. Sõjaeelsel perioodil asus igasugu väiksemate sõjaväeliste üksuste kõrval meie maakonna keskuses kaks suuremat iseseisvat väeosa. Nendeks olid 2. Soomusrongide rügement ja 3. Üksik jalaväe pataljon. Esimese asukohas Maleva tänavas on veel tänagi säilinud enamik tollasest hoonekompleksist. Samas kõrval asus veel Valga Sõjaväe ringkonna staap, mille hoone akende avaused laudadega naelutatud ja võrkaed piirdeks paigaldatud. Seda vandaalitsejate ning muidu uudistajate tõkestamiseks. Kahtlemata on kogu kompleksi säilitamine nii Valga linna ajaloo kui ka muinsuskaitse seisukohast väga tähtis ja loodame tulevikus kõiki ajaloolisi hooneid korrastatuna näha.

3. üksik jalaväe pataljon asus aga tänase Valga ainsa valgusfoori kõrval asuvas sõjaväelinnakus, kus on tegutsemas SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon oma sõjandusliku muuseumi ja muude tegevustega. Iseenesest on nimetatud linnak olnud seotud sõjaväega juba 1908. aasta maikuust alates, mil Tsaari-Venemaa hakkas sinna rajama nn Klasmani kasarmuid. Nii et militaariat on Pika- Kungla tänavate ristmiku kanti jagunud juba 103 aastat.

Tulles tagasi 1928. aasta juurde, püüaksin anda ülevaate toimunust. Tegelikult said pidustused alguse juba 15. detsembril aktusega 2. soomusrongide rügemendi ruumides. Pärast pidulikku aktust siirdusid garnisoni sõjamehed koos seltside esinduste ja linnarahvaga läbi linna tõrvikutega rongkäigule. Tõrvikutega rongkäike toimus Valgas sõjaeelsel perioodil hulgaliselt.

Järgmise päeva hommikul olid Valga raudteejaamas pidustustele saabuvat riigivanem Reid vastu võtmas kohalikud kõrgemad kaitseväelased eesotsas 2. soomusrongide rügemendi ülema kolonel Kurskiga. Samuti linnapea ja maavalitsuse esimees ning erinevate organisatsioonide esindajad. Üles rivistatud oli aukompanii. Ei puudunud puhkpilliorkester - neid oli lisaks sõjameestele Valgas veel teisigi.

Aga täna? Rong kõrge külalisega saabus kell 9.25. Riigivanemaga koos astusid rongilt maha kaitseminister Juhkam ja 2. diviisi ülem, kindralmajor Reek. Jaamast siirduti Valga garnisoni ohvitseride kasiinosse. Kell 12 keskpäeval toimus Valga turuplatsil lippude pidulik üleandmine ja paraad. Olgu öeldud, et samal turuplatsil toimusid igal aastal kohaliku garnisoni paraadid ja pidulikud marsid rohkem kui korra aastas. Raske on seda täna lihtsalt ette kujutada, sest kogu endine avatud lahtine turuplats on ajapikku täis ehitatud mitmeotstarbelisi rajatisi. Tseremooniale olid kogunenud sõjaväelaste ja külaliste kõrval kaitseliitlased, tuletõrjujad, keskkoolide vanemate klasside õpilased, seltsid ja organisatsioonid ning hulgaliselt linnarahvast. Kell 12 paraadiplatsile saabunud riigivanemale kandis ette kolonel Kursk. Seejärel tervitas riigivanem Rei ülesrivistatud üksuseid. Vaimuliku talituse viisid läbi õpetaja Tammik ja ülempreester Melts. Lipuvarrastesse lõid naelad teiste hulgas riigivanem, kaitseminister ja 2. Diviisi ülem. 2. soomusrongide rügemendi lipu võttis riigivanemalt vastu rügemendi ülem kolonel Kursk ja 3. üksiku jalaväe pataljoni lipu pataljoni ülem major Sauselg. Lippude üleandmisele järgnesid tervitussõnavõtud, teiste hulgas ka kohalikelt võimumeestelt. Järgnes paraad. Pärast paraadi siirduti kõik koos Metsa tn (Priimetsa) kalmistule Vabadussõjas hukkunute hauaplatside juurde. Kalmistul asetasid langenute haudadele pärjad riigivanem, kaitseminister ja kolonel Kursk, kohaliku garnisoni poolt.

Kell 15.45 algas Säde majas pidulik aktus maavalitsuse esimehe Mõttuse tervitussõnavõtuga, mille järel esines riigivanem Rei pikema kõnega sõjaväe ja elanikkonna koostööst. Aktuse järgselt jõuti kohapeal veel ligi kolm tundi kehagi kinnitada .Oleme ju palju näinud tollaseid pidupäevalaudu oma rikkalikkusega vanadelt fotodelt. Võib oletada, et ei puudunud siingi kõik see, mis tugevat kehakinnitust pakkus nii tahkel kui ka vedelal kujul. Huvitav asjaolu on see, et õhtul kell seitse lõppenud söögilauast siirdusid riigivanem jt külalised koos saatjatega kasarmusse.

Ja mis seal ees ootas? Ühine eine sõduritega. Seejärel tutvuti sõdurite elamistingimustega. Õhtul hiljem algas jälle Säde majas ball, millest ei jäänud kõrvale ka meie kõrgeaulised külalised. Riigivanem lahkus Valgast öise rongiga.

Kui veel kord tulla tagasi Valga turuplatsi juurde ja võrrelda seda erinevatel ajaperioodidel, hakkab kindlasti täna lisaks tihedale hoonestusele silma ka meie tihe liiklus ning autosid täis parklad. Milline oli aga pilt liiklusvahendite osas 83 aastat tagasi? 1928. aasta lõpu seisuga oli Valgas registreeritud 32 sõiduautot ja 8 veoautot. Kusjuures sõiduautodest 23 olid taksod. Hobuseid see-eest oli 192, nendest 15 sõidu- ja 57 veovoorimeestele kuuluvaid.

Kahtlemata on Valgalegi väga tähtis, kuidas meelitada siia külalisi laiast ilmast ja neid võimalikult pikalt, huvi tekitades, siin kinni hoida: kui kohapeale jäetaks rohkem raha, saaks areneda turismi ning teenindusega seotud ettevõtmisi. Lõppkokkuvõttes kasvaks asutustega koos kogu linna heaolu. Samas on meil palju selliseid räämas ajaloolisi ehitisi, mis muus maailmas on pandud tõsiselt külalisi kohale meelitama ja raha teenima. Äärmiselt kurb on jätkuvalt vana vangimaja ja postijaama saatus. Õige peremehe käes võiks vanglast koos keldritega kujuneda omaette atraktiivne muuseum üldse kogu piirkonnas ja postimaja väravatest postitõld turiste sõidutamas omaette elamust tekitada. On palju teisigi ajalooga tihedalt seotud hooneid, mida me ei tea tihti ise ega tutvusta oma külalistele. SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon (SA VIKP) näeb lähiaastatel ette alustada Valga militaariaga seotud hoonete ja paikade märgistamist, arutades asja korralduslikku poolt koos linnavalitsusega.

Aasta viimases ajalehenumbris on hea meel tänada kõiki, kes on aidanud kaasa sellel aastal meie poolt läbi viidud üritustele ning kes ikka ja jälle on toonud meile juurde uusi esemeid, fotosid ja mälestusi. Jätkuvalt tunneme huvi eriti militaarelu vastu Valgas.

Ilusat lähenevat jõuluaega kõikidesse kodudesse ja töökollektiividesse!