29. mai saab olema Valga linna kooliõpilaste jaoks üks väga eriline päev, aga veelgi erilisem saab ta olema Valga Põhikooli perele, kel nüüd vahetult enne kooliaasta lõppu on võimalik terve kooliperega kokku saada. Sümboolse ja meeldiva võimaluse selleks annab Valga Põhikooli laulu- ja tantsupidu „Kui Arno isaga ..."
Pidu on pühendatud pärandiaastale ning kannab 100 aastat tagasi kirjutatud ning Oskar Lutsu poolt eesti kirjanduse raudvarasse kuuluva „Kevade" temaatikat.
Valga Gümnaasium on 31 aastat kandnud laulu- ja tantsupeo traditsioone Valga linnas. Sellel kevadel on Eesti suurema põhikooli tiitlit kandev Valga Põhikool traditsiooni väärikalt ja koos gümnaasiumiga jätkamas. Eesmärgiks ikka anda lastele võimalust esineda folkloorsete tantsude ja lauludega ning pakkuda vaatamisrõõmu kaasõpilastele, õpetajatele, lapsevanematele ning kõigile linnakodanikele.
„Tutvustame esivanemate tantse ja laule ning anname edasi oskust kanda uhkelt oma kodukoha rahvarõivaid. Näitame, et Valga Põhikoolis osatakse hoida kultuuripärandit. Meil on tublid tantsu- ja lauluõpetajad, kes tantsivad ja laulavad ise, ning lapsed, kes armastavad rahvatantsu ja koorilaulu," kinnitab sissejuhatavat artiklilõiku õppejuht ja peo projektijuht Tiiu Püss. Mida põnevat siis kooli laulu- ja tantsupidu publikule pakub? Nagu õigele laulu- ja tantsupeole kohane, algab pidu vahva rongkäiguga Kungla tänava koolimaja juurest ja kannab algusest lõpuni saja aasta tagust hõngu.
Esinevad kõik Valga Põhikooli ja mõlema gümnaasiumi laulu-, tantsu- ja näiteringid: õpetajate ja õpilaste tantsurühmad, näiteringid, mudilaskoor, lastekoor Kiired, poistekoor Maru ja noortekoor Ehe. Lisaks püüame sooritada maailmarekordi, tuues rahva ette kooli 500-liikmelise poisteväe kui maailma suurima poistekoori. Kõiki esinemisnumbreid ei juhata sisse traditsiooniline päevajuhipaar, vaid tosin „Kevade" raamatust pärit tegelast.
Äratundmisrõõmu tekitavad nii raamatust kui ka samanimelisest filmist pärit situatsioonid ja kõigile pähekulunud laused. Peokavas on oma koht Tootsi naljadel ja pahandustel, Arno ja Teele armastuslool, paksu pahandust tähendaval parvel, tamasseri raudadel ning isegi Kentuki lõvil ja punanahkadel.
Kõlavad unustamatud laulud „Koit", „Kui mina alles" ja „Liivimaa pastoraal", tantsuplatsi täidavad nii õpetajad kui ka õpilased tantsudega „Minu isa majakene", „Reilender" ja „Kungla rahvas". Üllatusi jagub veel, aga jäägu need peole tulijate avastada ja nautida.
„Õpilastele on väga oluline laulda ning tantsida oma vanematele, vanavanematele ja suuremale publikule.
