Valgamaa ettevõtja: Hea tööandja väärtustab inimesi ja maksab head palka, siis jäävad nad meile ka alles
Tunnike hiljem helistasin uuesti, et uurida, mis kõik tema päevakavasse mahub.
No tänasest hakkab see projektitaotluste voor. Sellega on tüki maad tegu. Pansionaadi teedele on vaja ikka kivikate panna, muidu tassitakse pinnas kõik saabastega tuppa.
Mis teil praegu kõige rohkem aega võtab?
Praegu ongi põhiline pansionaat. Aga tegelikult on veel üks suur ühisettevõtmine, millega on palju tegemist. Detailplaneeringu algatamine on tehtud, nüüd hakkab detailplaneeringu koostamine. See on selline, ütleme toitlustuskoht.
Kui teie pereettevõte aasta tagasi pansionaadi avas, oli valmis ainult esimene korrus. Kuidas nüüd läheb?
Maja on valmis ja inimesed sees. Praegu on 74 kohast 72 täidetud. Sügisest teeme ka selle ära, et tööle tuleb pagar ning hommikuti hakkab saama sooja saia ja leiba.
Mis eristab teie pansionaati teistest hooldekodudest?
Meil on teistsugune lähenemine asjadele ja inimestele. Eks vanainimesele jääb kodu ikkagi koduks ja seda ei asenda keegi, aga meie vähemalt üritame siin võimalikult kodulähedast miljööd tekitada. Ühtlasi on siin ka meditsiiniteenindus, mida paljudes hoolekandeasutustes ei ole.
Nüüd olete palju aastaid Tarmo Tammega justkui paarisrakendis liikunud. Mis teid seob?
Võib-olla see, et meil on sama mõtteviis. Mina tunnen teda juba kaua aega ja ma tean, et talle läheb inimeste heaolu meeletult korda. Ma ei tea ühtegi omavalitsusjuhti, kes nii hästi tunneb kõiki inimesi, rääkimata sellest, kuidas ta nendega suhtleb.
Kuivõrd aktiivselt te veel ise poliitikaga tegelete?
Ei, üldse ei tegele enam. Olen küll vallavalitsuse liige, aga see on ka kõik.
Lähme nüüd ajas veel rohkem tagasi. Nimelt leidsin foto noorest uhke habemega mehest, mille all oli kiri „Taagepera sovhoosi peaagronoom (1985)“ Kas on ka midagi, mida te tollest ajast igatsete?
Ei teagi. Äkki siis igatseks rohkem, kui praegu tegevusetult istuks. Aga kuna nii palju on tegemist ja mõtteid, pole nagu mahti igatseda.
Kas Laar lasi põllumajanduse põhja?
Mina võtan asja nii, et päris sellisel kujul, nagu asjad olid, need enam jääda ei saanud. Samas jääb kripeldama see, et paljud inimesed said kolhooside kaotamisega korraliku löögi. Ehk oleks asju saanud teha pisut paindlikumalt mingite ühistute näol. Palju inimesi jäi toona ju tööta.
Maaelu siiski päriselt seisma ei jäänud, mida näitab seegi, et 2006.aastal avasite Taageperas Kivimäe hosteli. Kuidas olid avamise aegu lootused ja milline on tegelikkus?
Ma olen oma ettevõtmised alati enne korralikult läbi kaalunud ja nii on need kõik ka märki läinud.
Kas samas asuva Taagepera lossiga olete pigem konkurendid või kolleegid?
Kolleegid kindlasti! Pigem aitavad nad mul kliente juurde leida. Neil on ju suviti väga suured üritused ja kõik ei mahu paraku Taagepera lossi ära.
Te olete oma ettevõtmistes tööandja ja ülemus. Mida teie jaoks tähendab olla hea tööandja?
Minu jaoks tähendab see inimeste väärtustamist ja head palka. Miinimumpalka ei maksa ma mitte kunagi. Kui valimiste eel räägiti, et üldse ei ole võimalik edasi elada, kui riik miinimumpalka tõstab, siis see oli tühine paanika.
Te olete ikka väga erandlik tööandja, sest tööandjate keskliit on ikka väga teistsugusel arvamusel.
On küll, aga ma arvan, et asjadele tuleb vaadata pikemas perspektiivis. Sest kui me praegu maksame normaalset palka, siis jäävad nad meile ka alles. Pealegi praeguse miinimumpalgaga ei saa endale kvalifitseeritud tööjõudu lubada. Iga ettevõtmise õnnestumiseks on aga tähtis see, et luua endale korralik meeskond.
Juba enam kui kümme aastat tagasi rääkisite, et soovite Taageperast teha muinasjutuküla.
Eks ma selle ideega alustasin küll ja asjad said ka tööle. Kõik hooned, mis me projektide kaasabil renoveerisime, töötavad senimaani. Külaseltsi juhivad nüüd küll teised inimesed, aga nad on selles väga edukad.
Mis plaanid Taagepera külaga tulevikuks on?
Külas on väga palju räämas hooneid, mis tuleb korda teha. Muidugi ei käi kõigest jõud üle ei vallal, üürnikel ega eraomanikel, aga teha on vaja.
Kui palju teiesuguseid aktiviste Taagepera külaseltsis on?
Seal ikka on. Suuremalt osalt on seal ikka vanemad inimesed, aga ka hakkajamaid noori.
Ja külaelu elab ka saja aasta pärast edasi?
Ikka elab, muidugi.
Mida peate oma seniste tegemiste seas suurimaks saavutuseks?
Ei oska öelda. Eks kõik, mis on hästi tehtud, on hea.
Aga ikkagi, millele te nüüd vaatate, et pagan, sai ikka tehtud?
(Naerab) Ei tea, kas ongi nii palju veel tehtud, pigem oleks võinud varemgi või siis hoogsamalt pihta hakata oma asjadega. Võimalused on ju kogu aeg olnud. Nüüd hakkab juba mõtlema, et viiskümmend kuus ootab ja tahaks ikka kõik asjad valmis saada.
Mis tähendab, valmis saada?
Kui saaks veel selle uue toidukoha valmis, siis... On mõtted, et aastaks 2018 oleks ka see olemas, sest tegelikult on toidukohta vaja nii turismitalule kui pansionaadile.
Keegi ei saa päris üksi ujutud. Kes teil kõige suurem abiline on olnud?
Eks ikka pere. Mul on väga tublid lapsed.
Aga mis on teie jaoks puhkus?
Ma ei oskagi öelda, mis see päriselt on. Võib-olla, kui kõik on korras. Päris konkreetset puhkust mul ei olegi.
Kui see aeg kord kätte tuleb, siis milline on teie ideaalne pensionipõli?
Ma tahan kaua aega kellelegi nõu anda vähemalt. Võib-olla kellelgi läheb veel vaja. Aga kes teab? Eks ma töö juures laua taga ikka mõnikord mõtlen, et pigem mul ei ole vananemise ees mitte mingisugust kartust.
