Valgu piirkonna kiri Rail Balticu teemal: elanike arvu vähenemine saab suurema hoo
Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud Rail Baltic raudtee trassikoridori määramise protsess. Rapla maakonna osas on välja töötatud erinevad trassialternatiivid, millest üks, tähistusega 6 A, läbib/mõjutab Märjamaa valla Valgu piirkonna külasid: Vanamõisa, Valgu, Nääri, Paisumaa, Vana Nurtu, Inda, Nurtu Nõlva, Ojaäärse, Kohtru ja Nurme.
Trassialternatiivi 6A realiseerumisel avalduvad mitmed hävitava või tugeva negatiivse mõjuga faktorid. Trassikoridori alla või vahetusse naabrusse jäävad mitmed selle piirkonna eluasemed.
Suletud raudteekoridori rajamisega lahutatakse Märjamaa valla territooriumist ca 6620 ha ehk 7,6 %. See rajatis tekitab nn barjääriefekti ja tekitab suure hulga probleeme ja küsimusi.
- Kuidas saab toimuma juurdepääs oma elupaikadesse, suvekodudele ja kinnistutele ning kui komplitseerituks muutub teekond enamasti kaugemal paiknevate töökohtadeni?
- Kuidas tagatakse elementaarsete riiklike ja eluliste funktsioonide toimimine: kiirabi ja tuletõrje kohalejõudmine, posti kulgemine jne.
- Kui pikaks kujuneb koolilaste teekond?
- Kuidas saavad põlluharijad tehnikaga juurde oma tükeldatud maadele?
- Kui pikk saab olema metsamajandajate teekond (sõltumata omandivormist)?
Suletud koridor lõhub aegade jooksul välja kujunenud külakogukonnad ja liikumisteed. Loodus ei asu ainult looduskaitsealadel - trass lõikab läbi loomade tavapärased liikumisteed. 6A tänane joon jookseb otse üle piirkonna suurima rändrahnu Liivasoo Hallkivi.
Me ei tea kaasneva mürataseme suurust ja ulatust, muid lokaalseid ilmaolusid muutvaid tegureid (nt viaduktide pealesõitude varju jäävad elamud). Millisest ettevõtluse arendamisest, kinnisvarahinnast või väärtusest saab rääkida selles piirkonnas?
Valla elanike arvu vähenemistrend saab suurema hoo ka seni stabiilsemana püsinud külades. Pakutud trassialternatiivide vahel valikute tegemine on väga komplitseeritud, kuna puudub info tunnelite, ökoduktide ja viaduktide arvu, vahemaa, asukohtade ja nende rajatiste võimalike mõõtmete ja hõlmatava pindala kohta.
Arvame, et põhiliselt kaubaveoks (mingisugunegi tasuvus) mõeldud raudtee peaks paiknema ikkagi tööstusettevõtete juures, seega Raplamaal joonel Kohila (vineer) - Järvakandi (klaas) ja sealt edasi suunal Pärnumaale Tootsi. See joon on alternatiivide kaardipildi kohaselt üks lühemaid.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku Märjamaa vallavalitsusele ja Märjamaa vallavolikogule analüüsida tekkivat olukorda eriti Märjamaa valla arengukava ja üldplaneeringus toodu taustal ja töötada välja seisukohad edastamiseks nii Rail Balticu projekti tellijale, konsultantidele, maakonnaplaneeringu koostajaile ja avalikkusele.
Märjamaa vallavalitsuse ettepanekud Rail Balticu konsultantidele RB trassikoridori kulgemise kohta: et maksimaalselt oleks arvestatud majanduslik efekt ja trassikoridor läbiks maksimaalselt riigi omandis olevaid maid (metsamaid) ning ei tükeldaks põllumassiive.
Kui septembrikuu istungil on küsimust käsitlenud ka Märjamaa vallavolikogu, esitatakse Märjamaa valla seisukoht Rapla maavalitsusele.
______________________________________________________________________________
Rail Balticu lähteseisukohtade ja KSH programmi täiendav avalik arutelu Valgu piirkonnas toimub 10. oktoobil 2013 kell 18.00 Valgu koolimajas.
(Esmalt oli kavas Raikküla ja Märjamaa valla ühine arutelu 9. oktoobril kell 19 Tamme külas, Raikküla vallamajas volikogu saalis, aga kuna see ruum on väike ja Valgu piirkonna huvi teema vastu suur, korraldatakse siin eraldi arutelu.)
