Kalev Tihkan nentis, et Kehtna rahvas alustas oma arutelusid juba varem, seal on tema sõnul nn edasijõudnute klass, „meil tuleb teema kuu ajaga läbi võtta". Muide, kohal oli ka Valtu-Nurme külavanem Helen Link - just see küla tõstatas raudtee teema suvel esimesena -, samuti Postimehe ajakirjanik Anneli Ammas.

Ülo Peets andis oma slaidiettekandes ülevaate kavandatavast kiirraudteest arvudes ja etevõtmise laiemast taustast. Ta tõi välja, et projektis teevad koostööd viis riiki ja RB ühendaks Eesti paremini Euroopa transpordiruumiga.

Peetsi sõnul on rahvaga rääkimine nüüd alanud ja kõik need kokkusaamised on väga olulised: kohalikel inimestel on välja kujunenud oma liikumisteed, millest kaugeltki kõiki arendajad ei tea ja taolise info edastamine neile on valikute tegemiseks väga vajalik. „Iseasi, kui palju sellest lõpuks kaardile kantakse," lõpetas ta.

Igal taolisel rahvakoosolekul soovitakse vastuseid üsna detailsetele küsimustele, nt kuhu tulevad viaduktid, missugused on ülesõidud, kas regionaalrong hakkab samal trassil sõitma jpm. Peets märkis, et eri ametkonnad annavad küsimustele mõneti erinevaid vastuseid, aga mõlemad esinejad kordasid mitmelgi puhul, et iga järgmine arutelu on juba detailsem ja soovitasid oma ettepanekud liikumisteede jm suhtes kirja panna.

Küsimustele vastates öeldi, et maade võõrandamine ei ole maa konnaplaneeringu teema, aga on teada, et kolme Balti riigi peale on selleks kavandatud 149 miljonit eurot. Kindlasti ei jäeta arvestamata maas olevaid drenaažisüsteeme - töösse on kaasatud ka põllumajandusamet.

Saalis tekkis tähelepanelik vaikus, kui Veiko Rakaselg rääkis 350 m laiusest trassikoridorist. Esineja toonitas, et praeguses etapis märgitakse koridor teadlikult suure varuga: kavandatav raudteemaa ja kaitsevöönd vajavad kokku 66 m, nihutamisruum võimaldab projekteerimise faasis vajaduse korral raudtee maa-ala nihutada (mõlemal pool on varuks 142 m). „Parem kuulame praegu suurema osa inimeste pahameelt, kui tagantjärele mõne üksiku inimese oma, kes täna pole aruteludega kursis, kuna see teda ei puutu," sõnas Rakaselg.

Ikka ja jälle küsitakse taolistel koosolekutel, miks on Natura alad inimesest tähtsamad? Keskkonnateenistuses töötav Kalev Tihkan ütles, et meie eesmärk on loodusväärtuste kaitse, mitte Natura ala kaitsmine üldiselt ja selle ala sees on teatud puhverdamisruumi.

Rakaselja sõnul on looduskaitsealadest üle minnes oht jääda ilma EL toetusrahast, mistõttu arendajad neid alasid pigem väldivad. Küll aga kinnitas ta: „Kui inimene poleks tähtis, siis ei oleks me siin ja ei räägiks teiega. Me anname teie ettepanekud planeeringu koostajatele edasi."

Pisut musta huumorina kõ las Rakaselja mõte, et raudteest on juba kasu - see on pannud kogukonnad tihedamalt suhtlema, näiteks Kehtna rahvas on juba 13 korda koos käinud.

Septembrikuu jooksul toimub maakonnaplaneeringu lähte seisukohtade, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja trassialternatiivide avalik väljapanek, oktoobris algavad avalikud arutelud.

Talunik Meelis Burmeister kutsus üles, et iga talu kaardistab oma olukorra ja majanduslike argumentide kõrval ei jäeta kõrvale ka pehmeid väärtusi (vaikus, privaatsus). „Just sellist kirjeldust - mis võib halveneda, mis võib juhtuda - me teilt ootame," kinnitas Rakaselg.

Kui mitmel korral küsiti, miks on arvamuste saamisega nii kiire, siis Burmeister leidis, et napp aeg on isegi hea: siis ei jõua emotsioon lahtuda ja kõik see kokku aktiviseerib inimesi. Valgu „märkamise grupp", nagu Kalev Tihkan seda nimetas, oli eelnevalt kaks korda koos käinud ja piirkonna rahvas lubas septembris uusi kokkusaamisi korraldada, et miinused ja oma ettepanekud kirja panna. Järgmine kohtumine peetakse 11. septembri õhtul kell 19 taas Valgu koolimajas. Oma märgukiri saadetakse ka Märjamaa vallavolikogule, allkirju sellele koguti

Valgu poes. Suur hulk inimesi jäigi pärast kaks ja pool tundi kestnud koos olekut veel oma sõnumit Märjamaa vallavolikogule kokku panema.

Arvestades Valgus olnud suurt kuulajaskonda, ei peetud õigeks, et Raikküla ja Märjamaa valla ühine avalik arutelu toimub Raikküla volikogu väikeses saalis, kuhu kõik huvilised kindlasti ära ei mahu. Rakaselg möönis, et asukoha valik on tema möödalaskmine ja lubas arendajatelt uurida kuupäeva, millal nad saavad Valgus rahva ette tulla. Nüüd on teada, et koosolek toimub Valgus 10. oktoobril kell 18.

Kalev Tihkan jäi „rahvaülikooli õppetunniga" rahule: arvamustevahetus oli konstruktiivne ja „laadaks" ei läinud.