Tuletõrjeolümpia mõte võeti üle Pärnumaalt ja selle raames toimub kaks erinevat teatejooksu. Esmalt näidati igale vahetusele tegevused ette ja siis läks võistluseks, milles kaotajaid ei ole. Õpetajad olid vaat et rohkemgi elevil kui lapsed ja ergutasid oma kasvandikke innukalt.

Sel päeval oli ilm sompus ja et jahedus ei tuleks kimbutama, pani Meelis oma jooksujärge ootavad mudilased vahepeal kükke ja tantsusamme tegema. Lapsed tegid kõike rõõmuga kaasa.

„Töö väikeste lastega on puhas rõõm - neilt tuleb ehe tagasiside ja see innustab jätkama," arvas Märjamaa päästekomando pealik Einar Klaos, sest korraldaja ise ei osanudki vastata, mis teda ajendab ikka ja jälle sellist võistlust korraldama. „Plats on olemas, vahendid ka, mis need ikka seisavad," kohmas ta tagasihoidlikult. Märjamaa pillerpalli lasteaia direktori asetäitja Astrid Tamman lisas: „Koolieelikud on nõus kõike kaasa tegema, mis vaid liikumist võimaldab."

Kohal oli pikk rivi politsei-ja päästeameti töötajaid, aga ettevõtmise korraldaja oli siiski Remmel kui kodanik. Siin oli ka tema käe all Valgus tuletõrjespordiga alustanud Mihkel Uueküla, kes nüüd operatiivkorrapidajana Raplamaa päästeosakonnas töötab. "Kui poleks Meelist, ei oleks ma praegu selles ametis. Meelis on väga entusiastlik eestvedaja, kellele meeldib lastega möllata," hindas Uueküla. Kutselistena päästjatena töötavad Raplas ka Tauno Sau ja Meelise poeg Raino, kes kõik koos alustasid Valgu tuletõrjeringis. Võib-olla annab lasteaialaste tuletõrjeolümpiagi mõnele suuna ametivalikuks.

Kümnenda võistluse muutis suurejoonelisemaks pärast lõunat kohale tulnud politseikoer ja loomulikult oli võimalik lähemalt uudistada tuletõrjeautot.