Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksu­se, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.

Põhikool

Põhikooli- ja gümnaasiumi­seaduse järgi on põhikoolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikooli ülesanne on luua õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneseref­lektsiooni ja kriitilise mõtlemis­võime, teadmiste ja tahteliste omanduste arengut, loovat enese­väljendust ning sotsiaalse ja kul­tuurilise identiteedi kujunemist.

Gümnaasium

Gümnaasiumil on nii ha­riv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkon­dades.

Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpi­lased leiaksid endale huvi- ja või­metekohase tegevusvaldkonnna, millega siduda oma edasine hari­dustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimal­davad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumi­järgses kutseõppes.

Hariduse isiksuslik väärtus

Haridus aitab avastada ja avada inimese võimeid, toetab tema pidevat eneseanalüüsi ja eesmärkide seadmist kogu elu jooksul. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, vääri­kalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ka ühiskonnaelu väljakutsetega.

Hariduse kultuuriline väärtus

Hariduse (õppimise) kaudu kanduvad põlvest põlve kultuu­ris loodud märkide süsteemid, nende abiga talletatud ühi­sed uskumused ja väärtused, tegutsemis- ja käitumismudelid ning kultuuritekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise osku­sed. Võimaldades ühiskonna pealekasvavatel põlvkondadel ja uutel liikmetel kujundada oma identiteeti ja suhestuda mineviku, oleviku ja tulevikuga, on haridus kultuuri kestlikkuse kõige olulisem mehhanism.

Hariduse väärtus ühiskonna arengu jaoks

Ühiskonna olemasolule ja arengule on haridus vajaliku in­tellektuaalse ja sotsiaalse kapitali allikas. Haridus aitab kaasa ühis­konna sidususele ning paindlik­kuse, reflektiivsuse, loovuse ja uuenemisvõime suurenemisele. Hariduse kaudu kujundatakse ühiskonna võimekus luua ja rakendada uusi tehnoloogilisi võimalusi nii majanduse aren­guks kui ka inimeste heaolu suurendamiseks.

Väljakutsed

Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja teadusministeerium sõlmisid 2009. aastal kokkuleppe, mille põhjal alustati ettevalmistusi Eesti haridusstrateegia koostamiseks. Tegemist on elukestva õppe stra­teegiaga, kus hariduse tähendust mõistetakse avaralt. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab hari­dusekspertide hinnangul Eesti haridust viis suurt väljakutset: liikumine isiksusekeskse õpikäsit­luse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostami­ne teadmusühiskonna ja inno­vaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Iga väljakutse sisaldab endas hulga väikseid väljakutseid, meetmeid, tegevusi ning tegelasi, kes aitavad sellele väljakutsele vastata.

Vahekokkuvõte

Teades, kui paljukihiline ning väljakutsete- ja ootusteroh­ke on haridus, on meil kõigil ehk kergem mõista ja aktsepteerida haridussüsteemi nõudlikkust, keerukust ja ülereguleeritust. Meil on kergem mõista riiki ja seadusandjat, teades, et haridus on põhiõigus ning hariduse and­mine on riigi järelevalve all. Meil on kergem mõista kooli pidajat, kui anname endale aru, et kooli pidamine ja laste õpetamine on erinevates kätes. Meil on kergem mõista õpetajat, teades, missugune omadussõnade ja kirjelduste paljusus võtab kokku hariduse sihiseade ning kõik see raskus lasub õpetajate õlgadel. Tundes hariduse väärtust ühis­konna jaoks, mõistame, et meie ise olemegi see ühiskond, millelt me samas ise nii palju ootame ...

Tegelikkus on, et sihiseaded -

globaalsed, riiklikud, kohalikud - ei ole ajas püsivad, sest ühis­kond kõigi oma vajadustega muutub. Ehk ongi nende välja­kutsete summa väljakutse nime­ga muutumine?

Mängime kooli ehk mis-sugune keedus on pistetud Heade Soovide Purki?

2010/2011. õppeaasta lõpus kinkisid linna kahe gümnaa­siumi õpilased vallajuhtidele omavalmistatud hoidise, mis on hoiul Heade Soovide Purgis (pildil). Võimalusest unistada endale sobiv kool ja sobiv elu­keskkond haaras kinni palju õpi­lasi. Kõige enam sooviti, et koolis oleks kohvik ja parem toit ning menüü oleks võimalikult mitme­kesine. Toredad ja head õpetajad on ka väga oodatud. Purgi sisu ütleb ka, et Türile on hädavajalik rajada veepark ja lõbustuspark. Suur hulk õppureid igatseb korras sõidu- ja kõnniteid ning suurt kaubanduskeskust. Üks grupp on neid õpilasi, kelle unistuseks on õppida edasi oma vanas koolis, et koolidega midagi ei muutuks. Kuna purgi sisu on tõesti mitmekesine ja nüansside­rohke, siis olgu siinkohal lisaks eelnevatele loetletud kõik purki pistetud koostisosad: rohkem üri­tusi, rohkem häid hindeid, klasse mitte liita, korralik staadion, videokaamerad kooli, vanad tra­ditsioonid, tunnid lõbusamaks, spordipäevad, rohkem häid õpe­tajaid, rohkem huviringe, uued sõbrad, halvad õpetajad võiks ära minna, rohkem ekskursioone ja klassiga väljas käimisi, vähem õppida, vähem tunde, kauem magada, koolimaja suuremaks, rohkem spordilaagreid, uued kõlarid muusika kuulamiseks ja üldse rohkem muusikat, koolis ööbida, igale õpilasele oma kapp nagu mujal, rohkem grupitööd, purskkaev kooli juurde, suurem võimla, algklassid suurde majja, väiksed päevikud, ilus kooli­maja, kohviautomaat õpilastele, spordihoone, palju arukaid otsuseid, kooli lift, Hesburger kooli kõrvale, rohkem kohti ajaviitmiseks, lastele valla poolt taskuraha, head direktorit, palju lilli kõikjale, vähem suitsetamist ja joomist, rohkem valgusfoore, et vereproovid ja süstid ei oleks nii valusad, välismaalased ja halvad inimsed mujale saata, Türi tehisjärve ja ümbrus korda teha, olla üksteise vastu kena­mad, sõbralikkust rohkem, Türi turvalisemaks, noortele tööd, valla juhtimisse noored, rohkem naeratusi, rohkem muuseume, rattasõitmisala Türile, rohkem palka, kesklinna kardirada, et iga päev oleksid jõulud, oma vembu­tembumaa, tänavatele valgust, elektrituumajaam, kiirsöögikoh­ti, parem ühistransport, majad ilusaks, saeveski Türile, rohkem asjalikke koolitusi, suurem haig­la, kõik tuleks Türil korda teha, metsaalused puhtana hoida, joodikutele oma ööbimispaik, uuelt koolilt tarkust, et suured ja väiksed ei kakleks, loomaaed Türile, vanadele inimestele roh­kem tuge, Rimi Türile, Lokutale rohkem elu, oma AHHAA, katkised majad lammutada ning igale poole laiad teed, kindlasti asfaltkattega.

Kuidas maitseb?