Samamoodi on põhimääruses peensusteni kirjas vallavalitsuse töö põhimõtted ja kord ning volikogu kantselei (korraldab volikogu asjaajamist ja tegeleb majanduslike küsimustega) töökord. Kirjas on, kes ja kuidas valda esindab kohtus, lepingute sõlmimisel ja muudes ametlikes toimingutes.

Kodanikule on ehk kasulik teada, et kõik volikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad volikogu kantseleis ning Harku valla õigusaktide registris, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud. Kõik sama kehtib ka vallavalitsuse õigusaktide kohta, nendega saab tutvuda valitsuse kantseleis.

Volikogu määrus jõustub üldjuhul kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

Sinine ja valge

Määruses on ka ära toodud, millised on valla sümbolid ja kuidas vald väärikatele inimestele, nii valla elanikele kui vahel ka teistele, austust avaldab.

Valla sümbolid on vapp ja lipp. Lipu horisontaalselt poolitatud valge-sinise kanga ülemise, valge laiu keskel on Harku valla vapp. Sinine värv sümboliseerib valla mereäärset asukohta ja taevaavarust ning valla elanike tulevikupüüdlusi. Valge värv (mida kasutatakse lipul hõbeda asemel) sümboliseerib ustavust, puhtust ja nooruslikku sihikindlust. Lipu tavasuurus on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

Valla lipp lehvib iga päev Harku vallamaja ees. Millal ajutiselt lipp heisatakse, otsustab vallalavalitsus (valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, avalikel üritustel jne). Kohustuslikuks võib lipu heiskamise teha ainult vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel, aga ka igal tavakodanikul on õigus valla lipp heisata järgides määruse sätteid ja head tava. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb hävitada sündsal viisil.

Teine Harku valla sümbol on vapp. Vapi sinise kilbi jaotab neljaks hõbedane rist. Esimesel väljal on hõbedane kaheksaharuline täht. Sinise ja hõbedase värvi sümboolika oma sama, mis lipulgi. Hõbedane rist tähistab paikkonna kultuuri alustõdesid ja ajaloolist järjepidevust ning hõbedane täht (põhjatäht) viitab valla asukohale Eesti põhjarannikul.

Valla vappi kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse ning tema struktuuriüksuste hoonetel, pitsatitel ja dokumentidel, valla teenetemärkidel, autasudel, trükistel, siltidel, viitadel ja suveniiridel. Mujal kasutamiseks on vaja vallavalitsuse luba ja kindlasti ei tohi vappi kasutada vääritul moel.

Ligi 13 000

Valla teenetemärk antakse vallale osutatud eriliste teenete eest. Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, volikogu liikmetel ning vallavalitsuse liikmetel.

Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. septembriks. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu ja see antakse üle valla päeva (iga aasta 21. november) tähistamisel.

Vallale osutatud väjapaistvate teenete eest võidakse inimene nimetada ka valla aukodanikuks, ettepanekuid selleks võivad lisaks volikogu liikmetele, komisjonidele, fraktsioonidele ja vallavalitsuse liikmetele ühise avalduse alusel teha ka vallaelanikud (neid peab avaldusele alla kirjutama vähemalt 1% valimisõiguslikest vallaelanikest).

Iga aukodanik ei pea tingimata valla elanik olema.

Niisiis, põhimäärus paneb paika reeglid, mida valla toimimiseks vaja on - kõigil on selge, kuidas, miks ja millal midagi tehakse. Sama vajalik on valla arengukava ja üldplaneering. Minu sügavamat arusaamist mööda oleme aga valla jaoks kõige olulisemad meie ise - kõik, kes me siin elame, ja meid on palju, ligi 13 000 juba.

Kui me ise oma kodukoha parema tuleviku nimel kaasa ei mõtleks ja tegutseks, oleksid tähtsad dokumendid vaid kuivad ametlikud paberid, mis arhiivis kolletuvad. Ja mul on ülimalt hea meel, et meie inimesed, seltsid ja teised ühendused on aasta-aastalt aina aktiivsemaks muutunud ja tõeliselt suureks abiks olnud Harku valla elu paremal korraldamisel.

Aitäh teile ja jätkame uuel aastal samas vaimus!