Valla tulud kasvavad, kuid aasta tuleb pingeline
Kui 2012. aastat peetakse majanduskriisist taastumise aastaks ja 2013 peaks ennustuste kohaselt kujunema veidi paremaks, siis kuidas paistab selles kontekstis Padise valla tervis? Kuidas iseloomustad tänavust eelarvet võrreldes varasemate aastatega?
2012. aasta oli ka Padise vallale parem kui sellele eelnenud aasta. Peatusid olulised negatiivsed protsessid nagu elanike arvu ja maksutulude vähenemine.
Oluliselt kasvas tööhõive ja vähesel määral elanike arv. Üle mitme aasta oli positiivne ka iive, mis tähendab, et uusi vallakodanikke sündis kaheksa võrra rohkem kui oli meie hulgast lahkunuid. Sellest võib järeldada, et valla tervis on suhteliselt hea.
Padise valla 2013. majandusaasta eelarve maht põhitegevuse tulude osas küll kasvab 3,4 %, kuid suured pinged, mis on üldiselt omased Eesti omavalitsuste eelarvetele, ei ole kusagile kadunud. Nii, et tuleb jätkuvalt raske eelarveaasta.
Omavalitsuse suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks. Kuidas on lood selle laekumisega Padise vallas, millised on prognoosid? Kui palju on vallas maksumaksjaid, kas neid on juurde tulnud või vähemaks jäänud?
Hea üksikisiku tulumaksu laekumine on olnud Padise valla väga oluliseks tugevuseks viimasel viiel-kuuel aastal. Ühe elaniku kohta laekuva tulumaksu poolest oleme Eestis teiste omavalitsuste seas paarikümne parima hulgas, mistõttu me ei ole vajanud ka vastava riikliku tasandusfondi abi. Üksikisiku tulumaksu laekumise tõusuks 2013. aastal planeerime 5,1 %.
Maksumaksjate arv on püsinud stabiilsena - 2012. aastal mõõdukas tõusutrendis - olles elanike arvuga võrreldes suhteliselt kõrge. 1. oktoobri seisuga oli meil 862 maksumaksjat.
Võrreldes eelneva aastaga pöördusid maksutulud kasvule 2012. aasta aprillis ja on seda senini, tõustes kokkuvõttes 4,75 %. Kahjuks ei ole riik taastanud majandussurutisele ja euro tulekule eelnenud omavalitsustele laekuva tulumaksu osa, mis oli 11,93 % inimese väljateenitud brutotulust (2013. aastal 11,57 %).
Millised on tänavused suuremad investeeringud? Kui palju neist rahastame laenu abil?
Suurimateks investeeringuteks on Harju-Risti ühisveevärgi veevarustuse rekonstrueerimine, mille käigus ehitatakse uus pumbajaam ja asula veetorustik. Projektiga tagatakse Harju-Risti rahvale ja vallaasutustele nõuetele vastav veevarustus.
Senised mured varustuskindluse ja kvaliteediga peaksid kaduma. Paraku tuleb arvestada ka vee hinna tõusuga.
Ehitusleping on sõlmitud hanke võitjaga AS-iga Viimsi Keevitus summas 193 000 eurot, valla poolt juhib projekti Veljo Männiste. 2013. aasta eelarveprojektis on 200 000 eurot Padise Põhikooli hoone renoveerimiseks, selle katteallikas on pangalaen.
Valmis on ehitusprojektid kahe tee rekonstrueerimiseks. Vihterpalu-Kibru tee ehitust rahastatakse valla eelarvest ja Suurküla ringtee ehituse osas on sõlmitud eelkokkulepe Kaitseministeeriumiga tööde ühiseks finantseerimiseks.
Rahastamisotsus on olemas Padise keskküttetrasside renoveerimiseks. Neid töid tehakse põhiliselt 2014. aastal.
Millised eurotoetusi saab vald sel aastal?
Otseselt eurotoetusest finantseeritavaid suuremaid projekte tänavu ei ole. Risti veesüsteemide uuendamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuni 85 % ulatuses ja Padise küttetrassid ehitust kuni 50 % ulatuses. See abi tuleb Austria riigilt.
Kas omavalitsuste kanda olev õpetajate palgatõus tuleb nagu haridusminister lubas?
Haridusministri lubadusi ei võtaks kommenteerida. Õpetajate palgatõusu osas on veel omajagu segast. Ootame ära palgafondi suurust puudutava vabariigi valitsuse määruse. Õpetajate palk jääb ka edaspidi sõltuma õpilaste arvust.
Eestis on aeg-ajalt jutuks õhukese riigi mõiste, mis hõlmab tavaliselt maksumäärasid ja ümberjagatava raha hulka. Kui õhuke või paks on sinu arvates Padise vald? Kuhu oleks hädasti juurde vaja ja mis valdkonnas kannataks kokku tõmmata?
Kui aluseks võtta rahaline olukord, siis peaks ütlema, et Padise vald on teiste omavalitsuste hulgas suhteliselt „paks".
Aga tegelik olukord on päris „õhuke". Peame arvestama sellega, et alates 2009. aastast on meie tulud vähenenud ja neid on ka riiklikult vähendatud ligi kolmandiku võrra aastaeelarve mahust. Samas kõik kallineb.
Paranemismärgid on siiski olemas. Loodame, et valitsuse ja omavalitsusliitude eelarveläbirääkimised muutuvad taas sisuliseks ja meie rahaline positsioon võrreldes riigiga saab olema samas tasakaalus, kui oli varasemalt. Praegu ei saa lubada palgatõusu ega uute töötajate töölevõtmist.
Investeerimisvajadus on võimalustest mitu korda suurem. Aga tuleme toime.
Kas lume lükkamiseks jätkub raha?
Seni on olnud selline keskmine Eesti talv. Riik lisas toetussummasid teede hoolduseks ligi kolmandiku. Raha lume lükkamiseks jätkub.
