Vallaelanike huvi uuendatava üldplaneeringu eskiisi vastu oli leige
Vallavalitsuse ehitus-, planeerimise ja maaosakonna juhataja Kalle Pungas vastas 27-29. septembrini toimunud üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapanekuga seotud küsimustele.
Millest on tingitud elanike vähene huvi?
Usun, et põhjus võib olla selles, et kodanikud on valla kodulehel materjalidega tutvunud ja eskiisiga rahul. Teise oletusena pakun, et elanikke ei huvita dokument seetõttu, et ei nähta selle seost oma igapäevase eluga.
Samas on alternatiivina kasutatud palju võimalust avaldada arvamust läbi elektrooniliste kanalite.
Inimesel, kes elab oma korteris või majas, ega plaani ehitama hakata, suurt kokkupuudet üldplaneeringuga ei olegi. Vaid nüanssides - kui tahetakse laiendada oma maja, või kui naaber hakkab krundile kuuri ehitama, siis võib ehk kokkupuude tulla. Peamiselt kasutavad üldplaneeringut siiski need, kellel mingisugunegi ehitamise soov - arhitektid, insenerid, arendajad.
Miks on üldse vaja uuendada?
2005. aastal kehtestatud üldplaneeringu uuendamine ei mõjuta tegelikult kardinaalselt elanike elu-olu. Sellega ei kavandata uusi suuri elamuvõi tiheasustusalasid, kaardimaterjali praktiliselt ei muudeta, põhirõhk on seletuskirja muutmisel.
Praegu kehtiva üldplaneeringu seletuskiri kehtestab osades kohtades mõttetuid piiranguid, teisalt on jäetud reguleerimata osad, mis oleks vaja täpsemalt lahti rääkida. Näiteks on nõue, et hajaasustuses võib heinamaale ehitada maja 0,5 ha krundile, aga metsamaal 2 ha krundile. Sellega suunatakse inimesi justkui ehitama kodusid põldudele ja lagedale heinamaale, mis ei ole eestlastele kunagi omane olnud. 2003. aastal, kui seda seletuskirja koostama hakati, ei olnud Eestis veel ehitusbuum lahti läinud, ei olnud seda kogemust, mis viimased viis aastat on meile andnud. Osati küll kaarti joonistada, aga mitte juriidiliselt ja sisuliselt nõudeid paberile panna.
Milliste ettepanekutega avalikul väljapanekul esineti?
Abstraktne suur pilt huvitab väheseid. On üksikuid erandeid, kes muretsevad kogukondliku ja vallaüleste teemade pärast. Näiteks tuli hea ettepanek perspektiivse gaasitoru asukoha alternatiivide otsimise kohta.
Tunti huvi ka üldplaneeringus kajastuvate perspektiivsete suuremate ristmike kohta, et kas säilivad juurdepääsud ja mahasõidud.
Aga valdavalt on esiplaanil siiski isiklikest huvidest lähtuvad küsimused. Näiteks muuta tiheasustusalaks mõne isiku omandisse kuuluv maatükk, et seal oleks võimalik kinnisvaraarendusega tulevikus tegelema hakata.
Milline on edasine ajakava?
Eskiisi arutelud on nüüd lõppenud, tehtud ettepanekud arutab vallavalitsus läbi. Seejärel suunatakse dokument kooskõlastusringile erinevatesse riigiasutustesse. Paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
Kavandame üldplaneeringu muutmise vastuvõtmist jaanuarikuu volikogus, sellele järgneb avalik väljapanek, kus vallakodanikul on taas õigus oma arvamust avaldada. Seejärel saadetakse planeering maavanema järelevalvesse ja kehtestamiseni jõutakse ehk 2011. aasta sügisel.
