VALLAJUTUD: Tapa - koht, millest pea iga eestlane on rongiga läbi sõitnud

 (10)
VALLAJUTUD: Tapa - koht, millest pea iga eestlane on rongiga läbi sõitnud
SõjatehnikaFoto: Rauno Volmar

Tapa linnast on pea iga eestlane, vähemalt mandrieestlane, rongiga läbi sõitnud. Aga ega sellest linnast rohkemat teatagi, kui vaguniaknast paistab, ja veel viis-kuus aastat tagasi oli nähtud vaatepilt kõike muud kui meeliülendav. Seekordne Kuulutaja vallajutt tutvustab Tapa valda ning selle omavalitsuse keskust Tapa linna.

Üsna levinud on naljajutt, et Tapal olevat ilmunud ajaleht „Tapa Kommunist“ ja kui aru saadi, et see on kaheti mõistetav, pandi uueks nimeks „Tapa Edasi“. Minu arust on see natuke kulunud ja lame nali, sest narri meest, mitte mehe nime. Ja kõnealuste nimedega ajalehti pole Tapal kunagi ilmunud, mis ei tähenda, et seal üldse pole lehti ilmunud: esimese vabariigi ajal oli linnalehti koguni mitu, neist Sõnumed ilmub kohaliku kakskeelse vallalehena tänapäevalgi.

Kohanimede uurijad pole päris kindlad, kust Tapa nimi tuli, aga täitsa võimalik, et see ongi seotud taplemise või tapmisega. Tapa küla on igatahes kirjasõnas esimest korda mainitud juba 1482. aastal ja mõisat (saksa keeles Taps) 1629.

Umbes kümmekond aastat tagasi oli päris ametlikul ja kõrgel tasemel (kohalikus volikogus, samuti ajakirjanduses) juttu ka sellest, et võib-olla tasuks Tapa nimi kui halvakõlaline ära muuta.

Aga põgusaks ettepanekuks see vaid jäigi, sest kohalik rahvas ei tahtnud ideest kuuldagi. Nii et veel kord: narri meest, mitte mehe nime. Tapa elanikud on nimega harjunud ning ega nad ärritu, kui keegi üritab nime kallal hammast teritada.

Loe edasi Kuulutajast.