Vallavanema kuu: Mõtteid novembris
Kui lugeda maakonna ajalehest Virumaa Teataja artiklit „Omavalitsusjuhid panid pea pakule", siis tundub, et MTÜ Jäätmekeskuse juhatuses osalemine on vallavanemate „füüsilisele tervisele" riskantseks läinud. Milles on asja sisu? 2007 aasta lõpus loodi kõikide Lääne-Virumaa omavalitsuse koostöös Jäätmekeskus MTÜ, mille eesmärgiks on ühistegevuse kaudu jäätmekäitluse korraldamine ja arendamine Lääne-Virumaal. Üheks tegevuseks selle eesmärgi täitmiseks hakati ehitama Rakvere külje alla Ussimäele uut jäätmejaama. Ehitatakse vahejaama, kus hakatakse prügi kokku pressima ja seejärel edasi transportima. Loomulikult ei saa ehitada ainult heast tahtest, vaid läheb vaja ka raha. Selleks kirjutati projekt ja sooviti Keskkonna Investeeringute Keskuselt (KIK) kaasrahastamist. KIK eraldaski 36 miljonit krooni ja lisaks võttis Jäätmekeskus MTÜ laenu 18 miljonit krooni. Tänasel päeval ei ole enam kaua jäänud, kus roosa siidilint väravate juures vähemalt 14 tükiks lõigatakse (Jäätmekeskus MTÜ liikmeteks on tänasel päeval 14 omavalitsust). Kas see lõigatav siidilint Väike-Maarja valla elanikule kasu toob? Jäätmekeskus MTÜ on pöördunud käesoleva aasta augustis Väike-Maarja valla poole, et me kohustaksime korraldatud jäätmeveo korraldajaid viima kogu prügi Ussimäele. Vallavolikogu ei ole veel otsust langetanud, kuna on oht, et see võib tuua kaasa prügihinna tõusu. 2010. aasta lõpus korraldasid Tamsalu, Rakke, Laekvere ja Väike- Maarja vald üheskoos korraldatud jäätmeveo vähempakkumishanke. Parima pakkujaga sõlmiti leping, mille tähtaeg on 1. mai 2011-30. aprill 2016. Võib öelda, et meil läks hästi ja koostööd on saatnud edu. Segaolmejäätmete hind langes keskmiselt 40 %. Seega hetkel on Tamsalu, Rakke, Laekvere kui ka Väike-Maarja valdades asuvatel eraisikutel ja äriühingutel võimalus liituda küllaltki soodsa pakkujaga ning seda kuni 30.aprillini 2016. Tänasel päeval on meie piirkonnas prügi kogumisega seotud ettevõtjal vabad käed ehk viia prügi sinna, kus on talle odavam. MTÜ Jäätmekeskuse tegevjuht Margus Maasik ei osanud isegi septembri kuus öelda, mis on Ussimäel väravahind. Kuigi mõistlik oli see välja arvutada enne 54 miljoni krooni kasutamist ja võrrelda seda prügilate ladustamistasudega, kui ka suurte jäätmekütusetehastega, mis on tegelikult juba järgmine samm olmeprügi utiliseerimiseks. Väike-Maarja valla volikogu majanduskomisjon soovis teada hr. Maasikult konkreetseid väravahindu, enne kui saaks otsuse teha. Nüüd on valminud jäätmekäitluskeskuse finantsanalüüs, mille tulemusena on välja selgitatud, et 2012 aastal on Ussimäel värava hind 38 eur tonni kohta. Küsiti ka Ragn-Sells AS-i arvamust selle hinna kohta. Ragn-Sells AS-i vastas, et neil on soodsam viia jäätmed RagnSellsi jäätmekütusetehasesse Tallinnase kui Ussimäele. Mõtleval inimesel tekib küsimus: miks Ussimäele on kallim üle anda, kui vedada need Tallinnasse tehasesse? Tähtis on aru saada, et ka Ussimäele kogutavad jäätmed „reisivad" sealt edasi Talllinnasse. Teiseks on tähtis teada, mis saab jäätmetest Tallinnas edasi. Hetkel tundub, et Ragn-Sells AS suudab neid seal mõistlikumalt väärindada, kui seda Ussimäe jäätmekeskuse äriplaan.
Oluline on lisaks see, et prügiveo hanke toimumise ajal ei olnud meie piirkonna hankes osalejatel kohustust viia kogutavad jäätmed Ussimäele ning sellise kohustuse tekitamine seab põhjendamatuid kitsendusi konkureerivate jäätmekäitlejate ettevõtlusvabadusele.
Igale olukorrale on mitu lahendust, ühe alternatiivina on võimalik, et uuele Ussimäe jäätmekeskusele korraldakse rentniku leidmise hange. Kahjuks ei ole see leidnud seni Jäätmekeskus MTÜ teiste liikmete suuremat poolehoidu.
Antud teema on arutlusel Väike-Maarja vallavolikogus 30.11.2011 a. Loodan, et enamikul omavalitsusjuhtidel jäävad veel pead õlgadele ning prügi hind meie piirkonnas kahaneks, mitte ei kasvaks.
Kuumad küsimustepuntrad on hetkel veel Rakvere Haigla tulevik ja Lääne-Virumaa üldharidusvõrgu võimalik tegevuskava, kuid nendest saan edasipidi informatsiooni jagada.
Kohe-kohe on algamas jõulukuu ning meil on võimalus kuulata muusikafestivali ning tähistada valla 20-ndat aastapäeva.
Vabal ajahetkel soovitan lugeda trükikuuma Paavo Kivise raamatut Lurichist, mille kohta on autor „Spordilehes" öelnud, et valminud ei ole raamat tavalisest sportlasbiograafi ast, vaid pigem inimesest, kes vormis oma aega.
Kui me just aja vormimisega hakkama ei saa, siis vormime pere keskel piparkooke ning kui seda südamega teha, siis ka sellel on oluline väärtus.
