Vallavanema kuu: tõusnud on ettevõtjate huvi kasutuseta seisvate hoonete vastu
Teadmistepäeval, 1. septembril olid lõbusast suhtlusest tulvil meie valla koolid. Loomulikult on see päev tähtsaim esimesse klassi astujatele, kuid kõigile kooliaasta alustajatele on see päev õppe-elurütmi alguseks. Kui mõelda veidi laiemalt, siis 1. septembriga ei muutu ainult õpilaste elurütm, vaid õppeaastaga kohaneb terve perekond, samuti kõik õpetajad ning koolitöötajad ning nende perekonnad hakkavad selle rütmiga hingama.
Meie vallas alustasid 1. septembrit mitmed uued õpetajad. Näiteks Kiltsi põhikoolis oli neid seekord koguni kolm ja selles kollektiivis on ka Merje Leemets uues rollis ehk koolijuht. Kui teadmistepäeva avaaktusel esitavad kolm noort õpetajat mõnusa laulu kitarri saatel, siis jääb vaid öelda: „Vauu". Tahaks loota, et neil on tahe ja võimalus osaleda Kiltsi õpilaste juhendamisel sama kaua, kui seda on teinud mitmed kogenud õpetajad selles kaunis renoveeritud mõisakoolis.
Rahul saab olla Väike-Maarja gümnaasiumi õppekvaliteediga. Palju erinevaid arvamusi esile kutsuvas Eesti gümnaasiumide edetabelis parandati nii keskmist eksamitulemust (keskmine tulemus 63,6) kui ka asukohta üldjärjestuses. Kuigi see edetabel ei mõõda õppurite arengut, vaid ainult eksamitulemusi, on siiski väga hea välja tuua näiteks meie gümnaasiumi ajaloo eksamitulemusi, kus oldi Eestis esimese kümne gümnaasiumi hulgas (keskmine tulemus meie õpilastel 79,2). Ka inglise keele, matemaatika ja geograafi a eksameid sooritati hästi.
Simuna kooli esimesse klassi tuli kokku 8 õpilast. Kevadel on loota, et põhikooli lõpetajaid on 9. Järgmisel aastal on loota, et alustab jälle 8-9 õpilast. Seega õpilaste arv Simuna piirkonnas on küllatki stabiilne ning koolil on head eeldused jätkata põhikoolina.
Iga kooli vajalikkuse määrab ikkagi õppurite arv ehk see, kas piirkonnas on piisavalt elanikke ja neil omakorda lapsi (õpilasi). Meie valla elanike arv on väikeses, kuid seni pidevas vähenemises ning elanikkonna väljaränne on enamuste Eesti kohalike omavalitsuste aktuaalne teema. Olulisemaks väljarände põhjuseks on peetud töökohtade vähesust maapiirkondades. Õnneks on augusti lõpus ja septembris tõusnud ettevõtjate huvi seniste aktiivse kasutuseta seisvate hoonete vastu.
Simunas on ettevõte FreezeDry OÜ tundnud huvi endiste piimatööstushoonete kasutamiseks ja laiendamiseks külmkuivatusega tegelemiseks. Väike-Maarjas on vallavalitsus sõlminud lepingu BiEnTe OÜ-ga, kes soovib arendada oma tegevust Tehno-tööstustsoonis asuvas suures tööstushoones. Mõlemad ettevõtted on rääkinud vajadusest võtta tööle uusi inimesi ehk olulisim väljarände põhjus võib saada leevendust. Kaarma endistel kanalatel vahetab Tallegg AS katuseid ning ka nende toimima hakkamisel on võimalus töökohtade tekkeks. Loomulikult on oluline kuidas meie vallas juba kanda kinnitanud ettevõtjatel läheb ning millised on nende võimalused ettevõtteid edasi arendada, et konkurentsis püsida. Üks suurimaid tööandjaid vallas on Baltic Log Cabins, kes toodab erinevaid puitmajasid ekspordiks ning arendab oma tootmis- ja olmehooneid endises Kaarma piirkonnas. Kindlasti avaldavad vallale mõju põllumajandustoodete hinnad, sest oleme ikkagi põllumajaduspiirkond ning selle ettevõtlusvaldkonna hea tervis on otseses seoses valla „tervisega".
2.-4. septembrini osalesin koos Olev Liblikmanni, Jüri Vilimaa ja Sven Kesleriga külaskäigul Norras asuvasse sõprusvalda Sirdalisse. Külaskäigul oli kolm eesmärki. Esiteks - tänada Sirdali vallajuhte, kes aitsid meie valda eelmise aasta augustitormi kahjude likvideerimisel. Teiseks - soojendada üles suhted Sirdali vallaga, sest viimane meie delegatsioon külastas sõprusvalda täpselt 5 aastat tagasi. Kolmandaks - uurida Sirdali valla seisukohti edasise koostöö jätkamisel. Koostöö üheks võimaluseks on sarnaste huvidega MTÜde tegevuste kooskõlastamine ja vastastikused külaskäigud, kusjuures järgnevatel aastatel võib avaneda võimalus kasutada järgmise perioodi Norra fi - nantsmehhanismi rahalist abi ideede lihtsamaks teostamiseks. Vastuvõtt Sirdalis oli soe ja väga heal tasemel. Sirdali vallajuhid olid huvitatud koostöö jätkamisest. Osalesime Sirdalsdagenil (sügisene festival, kus mägedest aetakse lambad alla), mis on tegelikult väga sarnane meie Pandivere päevaga: toimuvad kontserdid, käsitöölaadad, avatud muuseumid, tutvustatakse investeerimisvõimalusi kinnisvarasse.
Septembri lõpus korraldas Lääne-Virumaa omavalitsuste liit hariduspäeva, kus üheks teemaks oli väärtuskasvatus. Selle teema kokkuvõttes ütles psühholoog Tõnu Ots, et meil kõigil on ühine missioon - hoida üleval rõõmsat meelt, usku ja lootust. Kuigi selle päeva võtmes mõeldi seda koolide kohta, loodan, et kindlasti on seda võimalik laiendada ka kogu meie vallale.
