Vallavanema veerg: 2012. aasta tuli võimsa tulevärgiga
Kui Kivi-Vigalas 31. detsembri õhtul juba 10 minutit enne südaööd rakette laskma hakati, arvasin esimese hooga, et hümni kõlamise ajaks on show läbi. Seejärel näis, et pigem on masu läbi, sest ilutulestikku jätkus ka peale südaööd sama kauaks. Tegelik põhjus on aga vast hoopis selles, et koostöös peitub jõud. Kui me olude kirumise asemel proovime midagi ära teha, siis väikeste tegude summa võib olla mägesid liigutav.
Mõõdult väike, vaimult suur
Oma väikses vallas pole meil vaja väiksuse pärast häbeneda. Meenub kasvõi eelmine laulu-tantsupeo aasta, kus meid Tallinnas esindas muljetavaldav hulk särasilmseid poisse ja tüdrukuid.
Samuti meenub Kivi-Vigala põhikooli jõulupidu, kus mind tõsiselt hämmastas see, kuidas väikses koolis on võimalik nii palju õpilasi end ennastunustavalt väljendama panna. Ka need, kel koolitöö tulemused on pigem tagasihoidlikud, lausa särasid ja nakatasid teisi hea tujuga.
Kolm klassitäit õpilasi on täna jälle Vana-Vigalas uut võimalust saamas. Hea, et see võimalus on. Kui meile hariduse kvaliteeti põhjuseks tuues räägitakse, et 1-2 gümnaasiumit Raplamaal on enam kui piisav, siis sellistest kombinaatidest saab alguse ka palju probleeme. Lihtne on tundmatuks jääda ning aega igaühega tegelemiseks lihtsalt pole. Täna tuleb Vana-Vigala õpetajatel lahti harutada umbsõlmi, tehes kordades keerulisemat tööd võrreldes sellega, mida keegi teine oleks õigel ajal tegema pidanud.
Julgus olla loll
23. detsembril Eesti Päevalehele antud intervjuus rääkis teadusfilosoof Enn Kasak, et on õudne, kui keegi siiralt usub, et on teistest targem. Et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida - üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem - kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
Ma olen püüdnud seda meeles pidada ja arvestada läbi aastate ja just inimestesse uskumine on see, mis on ka majanduslikult keerulistel aegadel aidanud toime tulla ja unistusi ellu viia. Tänu Vigala tublidele inimestele, MTÜ-dele, valla ja vallaasutuste projektijuhtidele on ka 2011. a toodud vallaeelarvesse projektidena kümneid tuhandeid eurosid lisa. Kuna need algatused on tulnud meie endi hulgast, usun, et neist on ka palju rõõmu.
Narri sügav sisu
Läbi aastate on humorist Mart Juur jätnud teleekraanil väliselt tõelise tola mulje. Värskes teleintervjuus tuli Mardi jutust välja see, mida ta kaudselt huumoriga mõjutab. Et inimese kõige kallim vara, mis absoluutset tähtsust omab, on tema tervis. Ka Vigalas on just rahastuse saanud tööealistele inimestele suunatud terviseedenduse projekt, milles soovitan kõigil aktiivselt osaleda. Samuti soovitan kõigil Vigala pereõdedelt küsida tableti asemel, kuidas end hoida ja terve olla.
Mart Juur pani inimestele südamele, et me oma loetud päevi ei sisustaks tühja-tähjaga. Kui 2012. a on nimetatud aastaks, kui saabub (järjekordne?) maailmalõpp, siis seda ennustust tõsiselt võtta ei tasu, sest kui see lõpp ka saabuma peaks, siis inimene seda ette ei tea. Küll aga tasub elada nii, nagu iga päev me elus oleks viimane. Soovin kõigile õnnelikku 2012. eneseavastamise ja koostöö aastat!
