Lasteaia töörežiimis toimusid olulised muudatused- nimelt oli lasteaed suvekuudel rohkem avatud. See võeti kogukonna poolt positiivselt vastu. Uues, vallavalitsuse poolt volikogule kinnitamiseks esitatud Lasteaia arengukavas näeme ette ka sõimerühma avamise, kui on vastav arv pisikesi soovijaid.

Ühiskondliku tegevuse hoog vallas pole raugenud ja heameel oli olla tänuüritusel külaliseks, kus Eesti Laulu -ja Tantsupeo Sihtasutus tunnustas ja tõstis esile oma tänukirja ja meenetega meie tublisid, kes andsid oma olulise panuse meie laulu-tantsulaste ettevalmistamisse laulu-tantsupeoks - Ülle Tammearu, Riina Roosti, Mai Jõeveed ja Maarja Jõeveed.

Avatud silmadega ringi käijad on kindlasti märganud, kuidas on edasi läinud Apteegimaja rekonstrueerimine. See ajalooline hoone on tagasi saamas oma suursugusust ja kaunist välimust, seda eelkõige tänu Linda Pärnpuule ja Imbi Postile, kes pole oma aega ja vaeva kokku hoidnud. Ka Liivi seltsimaja läheb kenasti edasi (Inge Matteus, Helme Vendel), Kullametsas (Rita Saviir) on plaanitu peaaegu ellu viidud. Heameel on, et Koluvere seltsimaja (Kristel Jammer) sai surnud punktist üle ja nüüd on tee uutele tegevustele avatud.

Äramärkimist väärib kindlasti Kullamaa Rahvusvahelise Vibufestivali korraldamine. Tänu korraldajatele Anne Tuulikule, Aare Laurenile, Jaanus Tuulikule ja Kadi Koortile tutvustati meie valda ka üle Eesti piiri.

Oleme ju harjunud, et meie kultuurijuht Loit Lepalaan pakub meile kultuurivallast huvitavaid hõrgutisi, mis on hästi ja maitsekalt läbi komponeeritud. Seekordne Kullamaa rahvuspäev aga ületas kõik ootused. Avati mälestuskivi kahele väga väärikale mehele, kelle juured on meie mail, kuid kelle kuulsus ulatab kaugele maailma - Alexander Liwentaal ja Ulrich Brache olid omas ajas maailma ja Eesti lennunduse pioneerid. Päeva raames avati näitus ja toimus äärmiselt huvitav lennundusajaloo konverents. Üle Kullamaa lendas Viljandi lennuklubi lennuk C-42 „Ikarus", mis oli austusavaldus meie kangelastele ja meie Rahvuspäevale. Staadionil toimus Keila Mudellennuklubi demonstratsioonesinemine, päeva lõpetas meeleolukas Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert, dirigent Indrek Toompere. Külalisi oli arvukalt ka väljastpoolt meie valda, paljud avaldasid tunnustust ja heameelt sisuka päeva eest.

Veel üks huvitav uus algatus leidis head vastukaja osalejate poolt, see oli volikogu esimehe Einar Pärnpuu ja OÜ Reinu- Einari eestvedamisel korraldatud põllupeenra päev, kus osalised said uusi tarkusi kaasaegse tehnika kasutamisest meie mullastikus.

Üks meie vallast väljakasvanud idee on veel kukkunud viljakale pinnale - nimelt järgmisel aastal planeeritakse luua Läänemaa noorte töömalev, mis annab meie noorte suvele teise sisu ja dimensiooni. Kuna eestvedaja rolli on võtnud endale Maavalitsus ja LOVL, siis arvan, et idee realiseerub.

Kui kellelegi nüüd tundub, et asjad lähevad lepase reega ja muresid polegi, siis on see sügavalt ekslik seisukoht. Ja nimelt, vallavalitsuse üheks prioriteediks on teed. Kivi visalt mäkke lükates oleme jõudnud sinnani, et Liivi tee algus on saanud mustkatte, ka vähe energiat pole läinud, et Kullamaa alevisisesed parklad - valla ees ja lasteaia ees on saamas mustkatte. Samas on vihmane sügis lõhkunud oluliselt tänu metsaväljaveole meie valla teatuid kruusateid. Oleme pidanud vastu võtma äärmuslikke meetmeid, sulgema teed raskeveokitele, mis muidugi metsameestele meeltmööda olla ei saa ja see on arusaadav. Loomulikult püüame me töötada operatiivselt ja olla vastutulelikud sinnamaani, et valla teed ei saa oluliselt kahjustatud ja viiakse kohe operatiivselt endisesse headusse. Saan lubada, et järgmisel aastal on teede teema vallavalitsusele üks prioriteetsemaid, sest soovime korrastada teeregistri ja ka RMK on võtnud suuna riigi metsateede korrastamisele.

Coldenbecki ehitus on sujunud graafikujärgselt, pisut ehk isegi ennaktempos. Ehitaja ja järelvalvega on koostöö sujunud konstruktiivselt ja üksteist toetavalt. Seni on kõik üleskerkinud küsimused lahendatud operatiivselt töökorras. Vallavalitsuse poolt juhib ehitust abivallavanem Heikki Salm, rahastuse eest vastutab pearaamatupidaja Aare Lauren. Vallavalitsus vaatas üle ka Kullamaa tehisjärve detailplaneeringu, nüüd läheb see avalikustamisele ja volikokku, kes selle dokumendi lõplikult siis vastu võtab. Usun, et vallarahvas lööb avalikustamise etapil aktiivselt kaasa oma mõtete ja ettepanekutega. Arutleda oleks veel paljugi üle, seda enam, et kohe - kohe on ilmselt talvgi kohal. Lumetõrjet vallas teostab kolm järgmist aastat Reinu-Einari OÜ, kes võitis riigihanke, olles ka ainuke pakkuja, sama olukord oli ka kooli küttepuudega varustamise hankel.

Muret teeb ka valla üldilme. Meil on mitmeidki peremehi, kes pole pööranud piisavalt tähelepanu nende omanduses olevale varale, mis riivab sõna otseses mõttes silma oma räpakuse ja korratusega. Oleme siiani lootnud peremehetundele ja pole administratiivseid meetmeid kasutanud, kuid järjest enam saab ilmsiks, et seda teed tuleb tulevikus minna, kui olukord kiiresti ei muutu. Ei saa ju panna korralikke ja edumeelseid, peremehetundega inimesi kõrvuti eksisteerima lohakuse ja käegalöömismeeleoluga. Ettepanek oleks, et vaataksime oma majapidamised kriitilise meelega üle, väga palju saab muuta juba suhtumisega ja suuri vahendeid pole selle juures vaja, seda enam, et meil on omas vallas positiivseid eeskujusid hulgi võtta.

Kuna üldine majandusolukord Eestis on halb, siis järgmise aasta eelarve jääb ilmselt samasse mahtu, kui mitte isegi ei vähene, eelarvega juba tegeleme tõsiselt, et kõik planeeritavad tegevused saaksid ellu viidud. Üks maksudest, mis valla eelarvesse laekub, on maamaks. Panen siin kõigile maaomanikele südamele, jälgida oma maamaksu tasumist ja suhtuda sellesse kohusetundega. Kullamaal on volikogu kehtestanud võimalikult madalad maamaksumäärad, aga sellegipoolest on võlglaste nimekiri märkimisväärne. Oluline on seegi, et maamaksuvõlgnikel ei ole õigust taotleda vallast soodustusi.

Peatselt oleme oodatud jõuluajas ja ka aastalõpp pole kaugel. Kindlasti kohtume juba varsti rõõmsal meelel meie traditsioonilistel aastalõpu sündmustel, milleks on esimese advendiküünla süütamine, pensionäride ja valla jõulupidu. Vaatamata üldisele keerulisele majandusolukorrale nii meil, kui mujal Euroopas, on meil põhjust olla siiski rõõmsad ja lootusrikkad, sest aasta algul koos kavandatu saab ellu viidud ja pisut rohkemgi. Traditsioonilised kohtumised, esimene advent, pensionäride ja valla jõulupeo peame kindlasti koos rõõmsal meelel ära, meenutamaks peatselt ajalooks saavat 2011. aastat.