Vallavanemate vastuvõtule tuldi, lilled käes
Piduliku sündmuse puhul kogunes rohkem eakas rahvas, kes kindlasti seda 20 aastat ja sellest varasematki aega hästi mäletavad. Nüüd tuldi, lilled käes, ja öeldi valda keerulistest, lausa murrangulistest aastatest edukalt läbi toonud vallavanematele siiraid tänusõnu.
Vallavanemate vastuvõtule oli teiste hulgas tulnud ka Oru Lasteaia esindus. Nendelt sai kokku kogutud ka mõned mulje- ja mõttekillud.
• "Kose vald on noorem kui Oru lasteaed. Meie saame paari aasta pärast kolmekümneseks."
• "Mul on olemas mälestus sellest ajast, kui Kuivajõel oli külanõukogu ja Sireli Linda oli külanõukogu esimees. Käisime Tuhala koolist seal mõnikord esinemas."
• "Minul on seoses Pillipiigadega meeles, et kui eesotsas oli Linda Sirel, käisime pensionäridele esinemas. Olid väga toredad ajad."
• "Oleme Kose vallas kaua elanud ja täna tulime talle sünnipäeva puhul õnne soovima. Valla elu läheb selgesti ikka parema poole. Vallas on lapsi piisavalt; omaaegne sündimuse madalseis on möödas. Lasteaial tööpuudust praegu küll ei ole ega paista tulevat ka." Vallavanematelt endalt sai küsitud, mida eredat on meenutada vallajuhi töörohketest aastatest ja mida arvata Kose valla tänasest päevast.
Linda Sirel
Vallavanem 1993. aastani
Alates 1976. aasta lõpust olin tööl Kuivajõe külanõukogu esimehena. 1983 liitsime Kuivajõe ja Kose kokku. 1989, kui olid vastu võetud väga paljud uued seaduseprojektid (deklaratsioon Eesti iseseisvusest, IME, omavalitsuse seadused novembris), hakkasime meie juba 1. juulist eksperimente tegema. Põhisisu oli valla iseseisev eelarve, rajooni omast lahku. Võtsime enda hallata hariduse, tervishoiu, kultuuri. Haridusest me ei võtnud Kosejõe kooli ja Kose kutsekooli.
Olin vallavanema ametis 1993. aastani. See oli võib-olla kõige keerulisem aeg. Pidime näiteks hakkama vastu võtma maa tagastamise avaldusi, mis oli igas mõttes keeruline. Pered läksid omavahel tülli ja mitmed on tülis siiamaani.
Võtsin sel ajal vallavalitsusse tööle Meelis Tartu. Tema on juristi haridusega. Peagi sai Meelisest vallasekretär. 1993. aasta valimistel ma otsustasin enam mitte kandideerida. Jäin veel üheksaks aastaks ametisse sotsiaalnõunikuna. Meelis Tartust sai uus vallavanem.
Vallavanema tööaastaile tagasi vaadates on mul heameel, et ümberkorraldustega alustades olid kõik asutuste juhid meiega väga üksmeelsed ja koostööks valmis. Seda kõike polekski muidu saanud teha.
Teisest küljest oli ajajärk keeruline: kõik tahtsid midagi, kuid ei teadnud ka ise täpselt, kuidas ja mida.
Tuli teha valla arengukavad, põhimäärused, kusjuures teema oli kõigile väga uudne. Hakkasid tekkima aktsiaseltsid; meie asi oli väljastada lubasid. Hakkasime õigusjärgsetele omanikele vara tagastama. Kogu selle asja juures oli hea, et nõukogude ajal olid meie kandis väga tugevad majandid. Nende abiga olid ehitatud lasteaiad- koolid.
Oleme tänulikud tolleaegsele maavanemale Anti Oidsalule, kes viis meid ekskursioonile Taani, andis esimesed arvutid, paljundusaparaadi. Kirjutusmasinad ja arvelauad jäid minevikku.
Olen praegu tööst eemal, kuid jälgin vallaelu ikka. Täna võin öelda, et Kose vald on üsnagi erandlik vald, kus pole olnud umbusaldamisi. On valitsenud suhteliselt hea koostöövaim, kollektiiv on olnud sõbralik.
20 aastaga on vald palju edasi jõudnud. Päris palju on ehitatud, näiteks Kose-Uuemõisas sai valmis külakeskus; on remonditud lasteaedu, Kose gümnaasiumihoonet. Vee- ja kanalisatsioonimajandus on korda tehtud, remonditud teid-tänavaid. Kosel on alati olnud väga heal tasemel haridus ja kultuur. Koselt läheb laulupeole alati 400-500 inimest, nii nooremaid kui vanemaid.
Tegutsevad muusikakool, spordikool, kunstikool - mida veel tahta? Kõigil on võimalused.
Selge on see, et teha on veel palju. Kindlasti leidub inimesi, kes on valla arengutega rahul, ja ka neid, kes on rahulolematud.
Meelis Tartu
Vallavanem 1993-2000
Satt usin vallavanema ametisse esimeste kohalike omavalitsuste valimise tulemusel. Minu tööperiood sattus ehk kõige keerulisemasse aeg, mil senises elukorralduses muutus palju. Põllumajandusreform, korterite erastamine, omandireform - maade tagastamine. Nii vähe, kui meid toona vallavalitsuses oli, pidime tegelema kõigi nende teemadega, protsesside käivitamisega oma tollaste teadmiste, arusaamade ja kogemuste najal. Samamoodi polnud kellelgi kogemust volikogu töö käimapanekuks.
Minu ametiajal viidi lõpule korterite erastamine. Väga palju aastaid võtt is omandireformi käivitamine ja tagastamisavalduste vastuvõtmine. Samamoodi aega ja vaeva nõudev oli põllumajandusreform.
1992 sai alguse aga võib-olla kõige pakilisem probleem: kuidas kütt a ära suured alevikud, kui masuuti enam ei olnud ja tuli Maailmapangalt laenu võtt a. Suur hulk inimesi jäi tööta, hakkas tekkima keerukaid sotsiaalprobleeme.
Kõigi muude uuenduste kõrval kujunes nendel aastatel Eestis välja poliitiliste parteide süsteem; kohalikele valimistele hakati tulema erakonna nimekirjadega. Varem seda polnud.
Toona oli palju vaja korraga teha, alles tagantjärele mõtled, kuivõrd raskete ja keeruliste probleemidega neil aastail kokku puutusime.
Vallas mainiksin positiivsena kahte Harjumaal erandlikku nähtust. Esiteks, Kosel pole kunagi ühelegi vallavanemale ega volikogu esimehele umbusaldust avaldatud. Siin pole kunagi olnud sellist võimuvõitlust, nagu Harjus mitmel pool näha saab, et aasta jooksul käib valla juhtimine mitu korda käest kätt e. Kose vallale on see kahtlemata kasuks tulnud.
Teiseks: Kose on väga optimaalse suurusega vald. On piisavalt elanikke ja piisav tulubaas ning palju on valla arenguks ära tehtud. Usun, et sõltumata haldusreformi toimumisest või mitt etoimumisest, ei ole Kose vallal ka tulevikus erilisi probleeme karta.
Vello Jõgisoo
Vallavanem 2000. aastast
Tõstaksin seljataha jäänud enam kui kümnele aastale tagasi vaadates enim esile seda, et oleme suutnud vallaelanikele, sealhulgas koolilastele, luua tunduvalt üle keskmise sporditegemise võimalused. Ujula, staadion, kaks võimlat.
Endise aktiivse sportlasena on see mulle kõige südamelähedasem teema ja saavutus. Lisaks hulk küla- ja noortekeskusi Orus, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Palveres. Selleks, et inimesed tunneksid end Kose vallas hästi ja et neil oleks midagi huvitavat ja arendavat teha, on võimaluste loomine olnud meil alati väga tähtsal kohal. Kose valla elanike arv on 20 aasta jooksul olnud üsna muutumatu. Viimased 3-4 aastat on iive olnud positiivne.
Mina vallavanemana jään Kose valla arenguga üldjoontes rahule. Arvestagem, kust me alustasime ja kuhu oleme jõudnud. Muidugi võiks asju teha paremini; vallas võiks olla veel rohkem tegevusi. Inimesed on rääkinud soovist suurema kaubanduskeskuse järele, samuti mõnusast õhtuse ajaveetmise kohast. Neid meil täna pole, kuid probleem on ett evõtluses. Vald on igati valmis vastu võtma mõnda suurt kaubanduskeskust.
Praegu puuduvad kohapeal mitmed teenused, näiteks kingsepp või autopesula. Paraku on jääb Kose vallas sellise äri püstihoidmiseks klientidest siiski napilt puudu. Palju inimesi käib Tallinnas tööl; ühtlasi ajavad nad seal kõik muud vajalikud asjad korda.
Lähemas tulevikus... Meil oli äsja konkurss Kose endise teeninduskooli rekonstrueerimiseks. Loodetavasti veebruari esimesel poolel saame alla kirjutada ehituslepingu.
Kogu hoone pind on 7000 m2. Sinna majja peaks kolima gümnaasiumi algkooliosa, et teha gümnaasiumis ruumi raamatukogule, arvutiklassile, erivajadustega laste õppele jne. Uude majja tulevad ka lasteaiarühmad, veel üks spordisaal, praegu Ravila tänaval asuv raamatukogu. Oma ruumid saab Kose noortekeskus ja kauaoodatud kultuurimaja.
Leader-programmi toel tahame välja ehitada puhkepiirkonna, kus on laululava ja noortelava, kus etendatakse noortemuusikale. Päevakorras on vana laululava taastamine ja ümbruse korrastamine, millega tahame lähiaastatel valmis saada.
Kui need tööd on tehtud, siis... ma ei ütle küll, et Kose vald on valmis, aga sinnapoole see läheb. Kui elanike arvu plahvatuslikku kasvu ei tule, siis midagi suuremat enam ehitada pole tarvis.
Kõige parema tunde tekitab see, et vallas on inimesi ja neid sünnib järjest juurde. Kui sa tunned, et on olemas inimesed, kelle jaoks seda kõike tehakse, siis annab see jõudu ajada ka kõige keerulisemaid asju visalt senikaua, kuni õnnestud. Hea näide on Kose gümnaasiumi staadion, mille saamislugu algab 1998. aastaga. Staadioni ehitamiseni jõudsime aastal 2005. Kui vastvalminud staadionil muru juba tärkas, tuli mu juurde üks kehalise kasvatuse õpetaja, kes tunnistas, et tema polevat küll uskunud, et ta silmad seda staadioni näevad. Aga me saime sellega hakkama.
