“Selle hoone puhul võiks kokkuvõtlikult välja pakkuda kolm varianti.
- Säilitada tänane olukord, kus Järva Tarbijate Ühistul puudub motivatsioon oma hoone osaga midagi ette võtta. Parim, mida saame teha omalt poolt, on heakorraalaste ettekirjutuste tegemine ning avatäidete sulgemise nõudmine.
- Ostame ära ja konserveerime;
- Üritame müüa koos Järva Tarbijate Ühistuga. Kui aga omandi üle anname, siis kohustuste kaasa andmiseks eriti võimalusi pole.
Küsisin veel Tarbijate Ühistult üle, kas nad endiselt lepitud hinnaga oma poole võõrandamiseks valmis ning vastus oli jaatav. Kui leiaksime edaspidi arendaja, oleks see meie jaoks parim variant, sest ise sinna investeeringuid teha ei suuda.”

Renoveeritud Koigi mõisa kõrval asuv Koigi vallale kuuluv Valitsejamaja hoone ning Järva Tarbijate Ühistule kuuluv tulekahjus kannatada saanud hoone osa, nimetusega elamu-ladu on hävimisohus ning rikuvad korratu välimusega Koigi mõisakompleksi tervikpilti.

Koigi valla 2007-2017. aasta arengukavas on turismi valdkonnas sätestatud arenguvisioon ning eesmärk “kooskõlas arhitektuuripärandi säilitamise ja muinsuskaitsealaste põhimõtetega kavandatakse objektide atraktiivsust ja külastatavust toetavate objektide ning rajatiste renoveerimist ja rajamist” ning 2009-2012. aasta kehtestatud arengukava tegevuskavas on valitsejamajaga seonduvalt sätestatud kultuurivaldkonna eesmärgina Koigi külla kaasaegse seltsi- ja kultuurimaja rajamine.

Järva Tarbijate Ühistu on läbirääkimiste käigus teatanud, et neil puuduvad hoonega edaspidised plaanid ning seoses eelnevaga ka soov investeeringute tegemiseks.

Võttes aluseks Koigi Vallavolikogu 13.02.1997. a määrusega nr 1 kinnitatud „Koigi valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra” p 4.1 ja Koigi valla 2011. a eelarve projekti, otsustas vallavolikogu osta Järva Tarbijate Ühistult Koigi külas paiknev Elamu-ladu kinnistu, pindala 1488 m2, hinnaga 3196 eurot. Vara võõrandamisega seotud kulud tasuvad pooled võrdselt.

Maamaksumäärast

Maanõunik Heinar Leedmaa: “Maamaksuseadusest tulenevalt võib kehtestada maamaksumääraks 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas ning põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks 0,1-2,0% maa maksustamishinnast. Praegu on mittepõllumajandusmaa 2,3% ja põllumaa 2,0%. “

Arutelu käigus ja hääletamise tulemusena kehtestati Koigi valla haldusterritooriumil 2011. aastal maamaksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast aastas ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks 2,0% maa maksustamishinnast.

Ära märgiti, et maid, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks, tuleb maksustada kõrgema maksumääraga.

Paide linnavolikogu ettepanek „Läbirääkimiste alustamine haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks“ Volikogu esimees Elmar Luha: “Paide Linnavolikogu teeb 25. novembri 2010. aasta otsuse alusel Järvamaa omavalitsustele ettepaneku alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks.

Linnavalitsuse protokolli lugedes võiks esile tuua mitmeid linnavolinike arvamusi, näiteks: „Kindlasti peaks jääma nimi Paide linn”; “Pidevalt väheneb ka Paide linna elanike arv, maksumaksjate arvu suurenemine aitab kaasa teenuse kvaliteedi tõstmisele” ; “Palju on räägitud Mäo piirkonna arendamisest. Ühinemine annaks linnale juurde mitmeid võimalusi ehitusteks.“

Meiepoolsed arvamused: Kristjan Kõljalg: “See otsus räägib puhtalt haldusterritoriaalsest reformist, st muid struktuurseid muudatusi ei plaanita, vaid territooriumid liidetakse kokku.

Järvamaa omavalitsused on suutnud vajadusel ka muidu koostööd teha, mille kohta võib tuua mitmeid näiteid.”

Leiger Metsalu: “Olen sellisel kujul ühinemisettepaneku arutamise vastu. Mul on väga kahju, et Paide linn on üleöö oma senisest suhtumisest haldusterritoriaalsesse reformi loobunud ning on nüüd leivaraha saamise nimel valmis territooriumid ühte liitma. Haldusreformi tuleb alustada ülesannete püstitamisest ning nende täitmiseks vajaminevate vahendite hulga selgitamisest, et kohalikku kogukonda ülal pidada.

Kui kohaliku omavalitsuse üle endiselt keegi jätkuvalt ja jõuliselt valitseb, siis ei lähe see kokku Euroopa Omavalitsus Hartas sätestatud omavalitsusüksuse põhimõttega: seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallavõi linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Ka ülejäänud volikogu liikmed olid ühiselt eitaval seisukohal, mille järel volikogu otsustas - arvestades tänast Eesti halduskorraldust ning selgusetust riiklike ja omavalitsuslike ülesannete jagunemise ja rahastamise osas mitte alustada Paide linnaga läbirääkimisi haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks.

Koigi Vallavolikogu 11.10.2007. a otsuse nr 61 ja 08.11.2007. a otsuse nr 73 kehtetuks tunnistamine Vallavanem Kristjan Kõljalg: “Tulenevalt asjaolust, et endise Koigi mõisa talli lasteaiaks ümberehitamine ei suurenda hoone kubatuuri ning tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine on võimalik lahendada projekteerimise käigus asendiplaanil. Samuti arvestades, et strateegilise planeerimise dokumendi tühistamisel puudub vajadus keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks ning arvesse võttes, et Koigi vallal puudub kehtiv üldplaneering millega määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ning võttes aluseks planeerimisseaduse teen ettepaneku Koigi põhikooli kinnistu ja selle lähiala, mis puudutab kooli õppetöökoja ümbrust, detailplaneeringu algatamise otsus ja selle muutmise otsus kehtetuks tunnistada.”

Võeti vastu otsus nr 1 „Koigi Vallavolikogu 11.10.2007.a otsuse nr 61 ja 08.11.2007.a otsuse nr 73 kehtetuks tunnistamine“.