Heino vaatas mõtlikult tühje tooliridasid, kus ammu polnud enam keegi istunud ega muusikat nautinud - ainult vee tilkumine segas seda aastetepikkust haudvaikust.

"Kurat, kuskil on öökülm jälle mõne toru puruks pannud," mõtiskles Heino poolvaljusti ja ütles siis nagu iseendale - "aga mis mul sest enam", ja keeras minekule, seadis sammud läbi avara fuajee maja teise tiiba, sinna, kus kohalik jalgpallimeeskond kalorifeerist soojendatud suures saalis nädalas korra jalgpallilahinguid pidas. "Kalorifeer vaja veel enne ehitajate tulekut elekrikule tagasi anda," mõtiskles Heino jälle endamisi.

Hästi hoitud maja

Avarad tühjad ruumid ja aastaid üksindust - viis aastat oli Heino siin suures tühjas majas ihuüksinda vahti pidanud - olid nagu õpetanud teda üksinda kõva häälega mõtlema, iseendaga aru pidama. Aga viis aastat oli ka asja ette läinud, nüüd annab ta vana koolihoone ehitajatele täies korras üle. Pole siia peavarjuta inimesed omale pesa teinud ega ole keegi vandaalitsenud. Maja on hästi hoitud - kõik need 12 000 ruutmeerit.

Nüüd on valvuriamet läbi. Heino hakkas minema kunagise õpetajate toa poole, kus tema võtmekimbud ripuvad. Koridoriaknast läheb pilk päikesevalgusele järgi - otse teeninduskooli siseõue, kus viimased määrdunud lumevaalud sulamist ootavad. "Huvitav, huvitav, sinna pidavat tulema nüüd aatrium," arutas Heino endamisi.

Võtmed jäid alles

See sõna "aatrium" tundus nii moodne, et valvur hästi isegi selle otstarvet ei tea. Küll oli ta aga kuulnud, et siseõu saab peale klaaskatuse ja esimese korruse fuajeega kokku ehitatuna tekib väga huvitav ruumiline lahendus, mida tulevikus saab kasutada näiteks pidulike sündmuste läbiviimiseks.

Ja oligi Heino omas troonisaalis, endises õpetajate toas. Siin olid koos kõik tema võtmed. Kui palju just, seda ei teadnud ta isegi täpselt. Igal juhul olid need nüüd kõik ehitajale üleandmiseks valmis. Oli see ju Heino viimane tööpäev majas, kus ta oli 18 aastat töötanud, neist viis viimast aastat ihuüksinda. Valvuritöö oli korralikult tehtud, nüüd tuli see ka korralikult lõpetada, võtmekimbud ehitajale üle anda.

Koolimaja aknast oli näha, kuis parkimisplatsile keeras pooltosinat uhket ja veel uhkemat autot. Tuldigi võtmetele järele. Heino haaras paar suuremat võtmekipu ja kiirustas välisukse poole, tulijatele vastu. Ja trepist nad üles astusidki, vallavanem Vello Jõgisoo ees ja üks noorem mees, arvata võib, et ehitaja, kohe kannul.

Heino sirutas võtmekimbu ehitaja poole - kuidagi kahju oli järsku minna. Nii kaua oldud ja nüüd...

"Pea hoogu, Heino," ütles tuttav mees, vallavanem Jõgisoo, "ehitajatel on ka ju teadjat mees vaja, ei pea nad ju igast uksest sisse murdma." Võtmed jäid esialgu Heinole.
_____________________________________________________

ARVAMUS

Ehitaja, OÜ Riverside, on viimastel aastatel ehitanud ja renoveerinud mitmeid kultuurihooneid nii Harjumaal kui mujal. Tuntumad objektid: Mustvee kultuurikeskus, Võru Muusikakool, Emmaste avatud noortekeskus, Saku valla noortekeskus, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Kurtna kool jpm.

Raimo Kala
OÜ Riverside juhatuse esimees

Ehituse alguse oleme planeerinud aprilli keskpaika. Alustame lammutusega, paraleelselt tugevdame mitmeid avasid ja seinu, maja on ehitatud 30 aastat tagasi ja mitte kõige kvaliteetsemalt. Siis peavad valmima ka lõplikud tööjoonised.

Kose aleviku inimestele võime natuke probleeme tekitada südasuvel, kui hakkame vahetama välistrasse ja uut heakorrastust rajama. Suvel uuendame ka fassaadi, vahetame kõik aknad ja uksed.

Siseviimistlustööde alguse oleme planeerinud sügisesse, maja tahame renoveeritult tellijale, Kose vallale üle anda märtsis 2013.

Remont hõlmab kogu koolikompleksi mahust poole, renoveeritud pinda saab olema 6600 ruutmeetrit. Pinda tekib juurde klaaskatusega kaetud siseõue ehk aatriumi arvelt. Ehitajana võin öelda: projekt on väga ökonoomne ja ratsionaalne. Samas energiasäästlik - kütmisele kulub poole vähem raha kui varem. Mis tähtsaim: Kose saab lõpuks kultuurimaja.

Uno Silberg
Volikogu opositsiooni liider

Kose alevik vajab sellist keskust , kus ühe katuse all saab edendada haridust, viljeleda kultuuri, teha sporti. Samas tekitab selline suuremastaabiline ehitus alati küsimusi. Ja opositsiooni eesmärk on edastada küsimused, mida oleme saanud oma valijailt, vallavalitsusele. Sellest ka meie arupärimised volikogus.

Kunagi ei ole aga keegi kahtluse alla seadnud vana teeninduskooli renoveerimist, kultuurikeskuse ehitust.

TEAVE
Kultuurikeskuse ehitus
• Endise teeninduskooli renoveerimiseks kulub 4 149 626 eurot, sellest sisustusele 397 113 eurot.
• Ehitust rahastakse Euroopa Liidu toetusfondidest.