VANA FOTO: Vallareform muutis ka maakondade piire
Märjamaalt Sipa poole sõites jääb natuke maad enne silda paremat kätt tee äärde kollaseks värvitud retrohõnguline maja.
See on endine Sipa valla- ja koolimaja, mis on ehitatud 1898. aastal. Algselt pääses eest kooli- ja tagant vallavalitsuse ruumidesse.
Vallamaja-poolses osas paiknesid kantselei (koos postiagentuuriga), vallasekretäri kahetoaline korter, käskjala tuba ja kaks arestikambrit; koolipoolses osas lisaks klassiruumile koolijuhataja ja õpetaja korter. 20-ndate aastate lõpul muudeti neljaklassiline kool kuueklassiliseks ja kantseleiruum kooliruumiks.
Nii viidigi kantselei 1929. aastal ajutiselt üle Märjamaale, siinsesse vallamajja. Sippa kavandati ehitada uus vallamaja, aga see käis üle jõu ja 1933. aastal loobuti sellest plaanist. Et edaspidi terendas nagunii liitumine ja tekkisid ka probleemid vallasekretäri ametikoha täitmisega, liideti juba 1. aprillist 1937 Sipa ja Märjamaa vald.
1. aprillist 1939 jäi Läänemaal tervikuna (ilma Saaremaata) senise 33 valla asemel 21 valda. Kõikides valdades, v.a ühes, oli siis elanikke üle 2000, sh kümnes vallas kaks-kolm tuhat ja seitsmes vallas kolm-neli tuhat. Vallareformi käigus toimus ka piiride õgvendamine maakondade vahel: osa senisest Saulepi ja Paadremaa vallast ja pool senisest Veltsa vallast läks Pärnumaale, senisest
Kabala vallast Harjumaal tuli osa Läänemaale, senine Märjamaa vald andis osa Harjumaale ning senisest Nõva vallast Harjumaal tuli ka osa Läänemaale.
Kullamaa vald koosnes:
1. Vaikna valla maa-alast;
2. Luiste valla Teenuse küla ja asunduse ning Urevere, Nõmme, Huugi ja suurema osa Luiste külade piirkonnast;
3. Jõgisoo valla maa-alast;
4. Kolovere-Kalju valla maaalast, va Tõlva ja Nikre talu ning Piirsalu metskonna Rõuma metsandiku kvartali nr 3 maad;
5. Sooniste valla lõunapoolsest lahusalast ja põhjapoolse lahusala Soosalu küla piirkonnast;
6. Vigala valla Jõeäärse küla Paisuotsa-Hansu nr 251, Paisuotsa- Jüri nr 252, Toomajaagu nr 253 ja Toomajaagu-Viiu nr 254 talu maa-aladest;
7. Kirbla valla Muhu nr A-47 talu ja Vigala metskonna Selja metsandiku kvartali nr 1 maaaladest;
8. Märjamaa valla Kaasiku nr A-9 ja Metsavahi nr A-10 talude ning Märjamaa metskonna Sooniste metsandiku kvartalite nr 21-23, 29 ja osa kvartali nr 28 maa-aladest.
Märjamaa vald koosnes:
1. senisest Märjamaa vallast, va Purga ja Lümandu küla, Lümandu asundus, Vaimõisa küla Kükita talu, Vaimõisa metsakvartalid nr 2, 3 6-8, 17-22, 27-32, 39, 40, Kaasiku nr A-9 ja Metsavahi nr A-10 talud ning Märjamaa metskonna Sooniste metsandiku kvartalid 21-23, 29 ja osa kvartalist nr 28;
2. Haimre vallast, va Jõeäärse küla lõuna pool jõge asuv osa ja Sulu asunduse piirkond;
3. Kabala valla Riidaku ja Pühatu küladest ning Riidaku ja Pühatu asundustest
4. Luiste valla Kärsamaa, Vilta, Vinguta ja Mõraste küladest ning Loodna, Luiste ja Mõraste asundustest ning Luiste küla Karja nr 15, Põlde nr 14 ja Sõerumäe nr 1 taludest.
Järgneb
