VANAD LOOD: "Pole ma ühtegi vantsikut saanud"
Rassi tõug olla ka Rootsimaalt välja tulnud. Üks Rootsi soldat võtnud Lepakosest Vastemõisa vallast eesti naise. Nad läinud kahekesi Kabala valda Rassile, leidnud sealt jõed, ojad ja aasad ja suurte mändide vahelt ka roikatükid, mis endiste inimeste elust seal märki andnud, aga inimesi ei ole nad mitte enam ees leidnud. Selle abielupaari järeltulijaid kutsunud rahvas Koikideks ja küla kandnud Koigissaare nime. Kui revisjoni aeg pandi perekonnanimesid ja nimepanejad Koigissaare talutuppa astunud, ajanud väike laps parajasti põrandal prussakat taga, näidanud tema peale sõrmega ja öelnud: "Näe, rass, rass." Nimepanijad kuulnud seda, naernud ja pannudki talu rahvale nimeks "Rass". Kes sealt enne revisjoni välja läinud, neile jäänud Koigi nimi. Sellesama suguvõsa kolmas haru on "Rõugud", need on enne revisjoni Rassilt Vakki välja läinud.
Pole ma ühtegi vantsikut saanud
Kui oli Tõrvaaugu metsaülemaks Roosen, käinud ühel talvel Kabalas metsatööl keegi Suure-Jaani mees. Ta jäänud aga haigeks ja tulnud töölt ära kodu. Tööraha aga jäänud sedakorda saamata. Et ta enam tööle ei saanud minna, siis ta saadab oma noore naise Tõrvaaugule, et arved ära teha ja palk välja võtta, muidugi kontori päeval.
Nii lähebki naine Tõrvaauku. Ooteruumis on rahvast küll. Kui järjekord on tema käes, lastakse ta vastuvõturuumi, kus laua taga on metsaülem Roosen ja tema sekretär. Naine räägib ära, mispärast ta on tulnud, et mees on haige, ei saa enam tööle tulla ja palub palga või tööraha äramaksmist.
Nüüd küsib Roosen: "Kas olete ennem saanud avanssi?" Naine läheb näost punaseks ja ei vasta Roosenile. Metsaülem kordab küsimust kõvemalt, arvates, et naine on kõva kuulmisega. "Kas olete avanssi saanud juba?" Naine vastab nüüd: "Kui ma olengi saanud ega ma teile küll ei ütle."
Rooseni hing saab täis ja põrutab: "Välja siit!" Naine lähebki ooteruumi. Kirjutaja ütleb üle ukse, et ärgu ta ära mingu, kui kõik on käinud ära, siis tulgu ta uuesti härra jutule.
No kui on teistega asjad klaarid, kutsutakse naine uuesti kontori. Roosen esitab naisele sama küsimuse, et kas olete saanud ennem avanssi. Nüüd kirjutaja võtab sõna ja räägib: "Teie vist ei saa härra küsimisest aru. Kas teie mees tööraha ennem ette ka on saanud?"
Naine vastab: "Jah, kümme krooni on tööraha ette võetud. Mina arvasin, et härra tahab teada seda va ihu asja, et kas oled juba seda vantsikut saanud?" Selle peale Roosen pahvatanud naerma ja ütlend: "Näib, et meie ei saa aru, ei mõista üksteise keelt!"
Lood pärinevad Jaan Kuldkepi mälestusteraamatust
