Küll see oli kurb lugu? Iisaku rõõmsate ja rahutute vanaemade klubi „Elurõõm" mõtleb välja ja viib ellu igasuguseid tempe-vempe.

Selle peo suureks abiliseks oli Merle, kes kirjutas projekti „Vanaemade ja vanaisade I taidluspäev" pealkirjaga „Ma ise ilutegija", mis hõlmas Ida-Virumaa lõuna regiooni viie valla Avinurme, Tudulinna, Alajõe, Lohusuu ja Iisaku vanaemasid ja vanaisasid.

Iga kollektiiv pidi valmistama 15-20 minutilise isetegevuskava ja koduküpsetuse.

Laudade katmisel palusime appi Dello Pagariäri ja tantsuks kutsusime Ervin Lillepea ansambli" Svips".

Asta ja Merle soovitusel valisime isetegevuseks vanaaegse näidendi „Seitse vanatüdrukut". See lõbus lugu meeldis meile kõigile. Osad jagasime vastavalt vanatüdrukute ja kavaleride sobivusele-ikka kõige paksemale kõige peenem ja kõige vaesemale kõige rikkam jne.

Nüüd on vanaemad juba isegi näitlejad! Küll on lõbus ja tore! Suure õhinaga hakkasime otsima näidendiks vajalikke aksessuaare: parukaid, pärleid, kübaraid, kaabusid jne. Kõige suuremaks probleemiks oli hobuse leidmine. Elusat hobust meie Iisakust ei leidnud ja laval oli tõeline hobuse aseaine: kellad kaelas ja sabagi taga.

Proovides muutusid vanatüdrukud ehtsateks vanaemadeks, kus teine-teist aina õpetasid. Kõik olid lavastajad ja ega Merlel ei jäänudki muud üle kui kiita heaks meie osatäitmised.

Peopäeva hommikul olid kõik näitlejad rambipalavikus, kas me suudame ikka nii tõetruult näidendit mängida ja panna publikut kaasa elama oma rõõmude ja muredega?

Esinemisteks võeti loosi. Kõige enne esinesid väga ilusate lauludega, tantsudega ja humoreskidega Lohusuu pensionäride ühendus "Elame veel" ja Tudulinna pensionäride ühendus "Kanarbik". Aeg oligi jõudnud niikaugele, et lavale astusid Iisaku vanaemad.

Laval istus seitse vanatüdrukut: Kõige paksem vitsutas leiba, kõige ilusam mukkis ennast, kõige rikkam luges raha, kõige vaesem lappis põlle. Oodates kosilasi laulsid vanatüdrukud (igaüks omal viisil, kuid enda arvates väga õigesti)" Teised on pulmad teind, mind pole keegi näind, kõik minust mööda käind. Oh kus ma jään..

Aga vana Juhan lahendas kõik nii hästi ära, rakendas hobu ette ja viis vanapiigad nõia ukse juurde, kes andis kõigile lootust mehele saada. Peagi ukselink tegi linka, lonka ja sisse astusid kosijad. Hästi kõlasid kosilaste laulud "Tule mulle Manni.." ja „Oh, Silvi, Silvi Sa ei tea, sinu rinnal puhata nii hea.." Nii tuligi välja juba opereti moodi, kus sõnaline osa vaheldus laulu ja tantsuga. Kogu opereti sisu ma ümber kirjeldama ei hakka-seda peab ise nägema. Tulge aga Iisaku laadale, eks seal kohtume!

Koogi küpsetusvõistluse võitis Lohusuu kokk Maie ja teiseks jäi Iisaku kokk Viiu. Väga maitsvad koogid oli küpsetatud, palju hoolt ja vaeva nähtud. Aitäh neile selle eest!

Vaheldusid mängud ja tantsud Ervin Lillepea ansambli saate. Vanaemad olid kõik tantsupõrandal ja mis ununenud oli- kõik haigused ja kõrge vererõhk!

1. aprillil kokkusaamisel rääkisime anekdoote, lahendasime eurovanamõistatusi ja naersime südamest selle naljaka elu üle. Pidasime plaani, kuidas läheme mai kuus Kauksi matkarajale ja loodusmajja ning suvel Pariisi.

Iisaku vanaemade elu on mitmekesine ja sisukas. Meie vanaemad ei põe talveväsimust ning tervetena ja rõõmsatena ootavad nad kevadtööde algust.

Siin on mõne pidulise arvamused:

„Seitse vanatüdrukut" oli väga huvitav etendus. Meie viienda nooruse lapsukestele meelised väga vanaemad, kes esinesid tõeliste härrasmeestena ja muidugi nende pruudikesed ei jäänud alla. Laudadel olid maitsvad toidud ja tantsuks mõnus muusika. Soovime, et lõbusaid lugusid oleks esitatud rohkem. Soovime teile kallis esinejad ka edaspidi jõudu ja särtsu. (Hanseni tänava „lapsukesed").

Suur, suur kiitus elurõõmsatele vanaemadele, selle etenduse "Seitse vanatüdrukut"

Esituse eest ja toreda peo korraldamisel. Ka külaliste esinemised Tudulinna ja Lohusuu vanaemade poolt olid toredad. Tantsu tralli ja lõbu jätkus õhtuni! Aitäh nendele !(Palme, Juta ja Elle).

Kõige oma tegevuse eest oleme tänulikud aktiivsetele juhtidele Asta Talvistele ja Hille Reinsalule.