Vändra parim ettevõte on perefirma: esimest korda aastate jooksul saime nädalas ühe vaba päeva

Pärnu Rannahotellis toimunud Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse, Pärnu Linnavalitsuse, Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna parimate ettevõtjate tunnustusüritustel võttis Rein Nugis vastu tunnuskirja ja kauni meene, mis kinnitab OÜ Nugise kaubanduse Vändra parimaks ettevõteks.

Nugise poest, nii seda rahvasuus kutsutakse, võib osta toidukaupa ja palju muud majapidamises esmavajalikku. Müügisaali on järkjärgult laiendatud, ümber kohendatud ja uuendatud. Pagar-kondiitriks õppinud Tanel Nugis otsustas tänavu suvel mitu aasat tagasi õpitud eriala meelde tuletada ja ostis kondiitritoodete tootmiseks vajaliku sisseseade. Täna on laias sortimendis pakutavad kohapeal küpsetatud saiad-pirukad leidnud omale kindla ostjaskonna.

Kauplusesse paigaldatud kohviautomaadist võib valida sobiva kohvisordi, tellida hotdogi, või suvehooajal jäätisemasinaga värskeltvalmistatud jäätise. Suveks ehitati väliterrass, kus oleks võimalus rahulikult einestada või lihtsalt kohvitassi taga sõbraga juttu ajada. Ilu ja erksust kogu poele lisab pereema Evi pärusmaaks olev lilleosakond, mis vahendab ka Interflora tellimusi.

Ettevõte annab tööd 10-le inimesele. Et kahe suure kaubaketi kaupluse kõrval elus püsida ja veel kasumit teenida, on tõsine kunsttükk. Pidevate katsetuste ja uuendustega on see Nugise perefirmal õnnestunud - nad on leidnud alevis oma niši, millele just suurtegijatel on raske analoogi pakkuda.

"1993. a 2. detsembril koondati mind Mistrast raamatupidaja- kassapidaja ametist," meenutab pereema Evi Nugis ja räägib, et saatusekaaslaste Maie Jõulu ja Maie Viljakaineniga, kes on siiani müüjatest poe raudvara, meenutavad nad seda päeva igal aastal. Pojad Tanel ja Tauno olid koolipoisid, oma kodu ehitamine pooleli. "Järgmise aasta märtsis ostsime Tallinnast valge Coca-Cola kioski ja panime selle turuplatsile üles. Hakkasin seal müüma lilli ja söögikraami, muuhulgas ka hapupiima ja juustu.

Pereisa Rein jäi Mistrasse tööle - öösel oli tööl, päeval käis meile kaupa toomas. Lõpus, kui oli veel poole kohaga, aga tööd pidi ikka terve eest tegema, tuli ära. Siis ei tulnud selle pealegi, et loome midagi, mis võib jääda ka järeltulevatele põlvedele. Tahtsime endile töökohad luua." Järgmise otsustava sammuna ostis pere osa Goori Jaansoni 1934. a ehitatud majast ja asus seda renoveerima, õigemini uuesti ehitama.

Stardi- ega muid abikapitale tol ajal polnud. "Võtsime kõrge protsendiga laenu ja 18. detsembril 1998 avasime Turu poe," meenutab Rein Nugis. Vahepeal on juurde ehitatud laoosa, lisaks osteti endised lihapoe ruumid, et selle arvel müügisaali laiendada ja ehitati taarapunkt. Tuli ette ka mõttetut vägikaikavedu ja kiuslikkusele peale maksta nii rahas kui närvikulus.

"Enne kaitseväge läks Tanel leivavabrikusse tööle, kuid sealt naastes tuli juba meile poodi abiks - algul kauba toomisele, edasi kõige vajalikuga tegelema," räägib Evi.

Tänaseks elab Nugise pere traditsioonilise Eesti pere kombel - kolm põlvkonda ühe katuse all - oma kaunis ja ruumikas kodus. Noortel on küll oma majapool, kuid lapselastel Aleksil, Anettil ja väikesel Ukol on hea igal ajal vanaema-vanaisa juurde lipata. Taneli kaasa Maive on väljaõppinud farmatseut, kuid firmas on tema ülesandeks raamatupidamine.

Oma pere ettevõttes tuleb teha kõike, mis parajasti vaja, olenemata ajast või määratud kohustustest. Sellest suvest otsustati pühapäeviti kauplus sulgeda. "Esimest korda nende aastate jooksul saime nädalas ühe vaba päeva. Poodi niimoodi ei pea, et õhtul korjad ainult raha kokku, ükskõik, kui head töötajad ka ei oleks," on Rein Nugis veendunud.

"Esimesel vabal pühapäeval käisime koos kogu perega hansapäevadel, istusime kohvikus, kõndisime linnas ja tundsime end hästi," meenutab Evi heldimusega märgilist kuuma suvepäeva.