Kogumik on nii paberkandjal (A4 30 lk) kui CD-l. Soovi korral saab muuseumist kaasa tellida väljavõtteid oma kodutalu ja ka naabrite ning sugulaste kohta. Samuti saab tellida koopiaid talu mõisalt väljaostu lepingutest ja põllumajandusloenduste lehtedest.

Aastatel 1885-1895 osteti Vao mõisalt päriseks kõik Vao küla 27 renditalu ja Kooli koht.

1939. aastaks oli Tooma talu jagatud tütarde vahel kaheks, hiljem üks pooltest veel kaheks. Sidari ja Uuetoa talud olid jagatud kaheks poegade vahel. Kutsari ja Jaani talud olid ühendatud suurtaluks. Küla kingsepa ja rätsepa majapidamised olid saanud 1919. a maareformiga asundustaludeks. Ääremaadele olid jäänud mõned popsnike saunad.

1939. a põllumajandusloenduse andmetel oli Vao küla 34 majapidamisel kokku 552 ha põllumaad. Taludes elas kokku 101 pere liiget ja töötas 42 palgalist - sulased, tüdrukud, karjalapsed. Suurematel töödel kasutati lisaks päevilisi. Enamikus taludest oli 2 tööhobust ja vajalik komplekt põllutööriistu. Sigu ja lambaid kasvatasid müügiks vaid üksikud talud. Mesiperesid oli 10 talul kokku 34. Põllusaadustest müüdi peamiselt kartulit Vao mõisa viinavabrikule. Põhiline sissetulek saadi piimakarjast.

Paljudes taludes peeti tõulehmi, regulaarselt käis neis karjakontrolli assistent. Külas oli 168 lüpsilehma, talu kohta 3-14. Suvel lüpsti lehma kohta veidi üle 10 kg piima päevas. Võrdluseks - 2010. a oli AS Vao Agro Veski farmis 323 lehma, päevane piimatoodang lehma kohta oli 33,8 kg. Farmis töötas 19 inimest, haritavat maad kasutati 905 ha. Hüppeline areng on toimunud viimase tosina aasta jooksul: 1998. a oli aastaringne päevane piimatoodang lehma kohta 13,8 kg.

1949. a kevadel tehti Vao külasse kolhoos „Sirp ja Vasar". Vao-Mõisamaa küla majapidamised ühendati Kaarma küla kolhoosiga. Ainult Mäeotsa talu peremees Theodor Komp võitles veel mõnda aega järjest tõusvate maksudega, ennem kui alla andis.

1991. a maareformi seadusega läksid maad tagasi endiste omanike pärijatele. 

Renoveeritud Vao koolimaja Mäeotsa kinnistul 2012. aastal. Imbi Tombergi foto

2012. a on valdav osa Vao küla talude põllumaast uute suuromanike valduses. Praeguseks on endiste omanike pärijate omandis 8 talu põllumaad, ehk alla veerandi üldisest põllumaade pindalast. Nende talude omaaegsed nimed langevad kokku praeguste kinnistute nimedega: Kure, Uuetoa, Kusto, Selja, Uustalu, Visparra, Andrekse ja Pärna. Ainsana harib oma esiisade põldu Visparra talu peremees. Metsamaade osas on pilt kirjum ja pole maakasutuse ajaloolistele trendidele nii iseloomulik. Hooneid on säilinud ja tänaseni kasutusel 11-l kinnistul. Aastaringselt elab 8-s majapidamises kokku 18 inimest. Suveti on külas rahvast 2-3 korda rohkem. Loomi ei peeta.

Sidumaks kaasaegseid kinnistuid omaaegsete taludega on lisatud kaardid erinevatest aegadest: 1938. a katastrikaart M 1:~20000 ja pea samas mõõtkavas 2012. a internetikaart. Pikemalt on Vao küla kohta lugeda internetis Väike-Maarja valla kodulehelt, viited: Väike-Maarja muuseum - Kodu-uurimine - Pärandkultuuri osakond - Pandivere pärandkultuur - Külad - Vao küla

Kogumik „Vao põlisküla taluperede lood" hõlmab perioodi talude päriseksostmisest Vao mõisalt kuni äravõtmiseni kolhoosi (1885-1949) ja põgusalt kaasaega, näitamaks mis on saanud omaaegsetest taludest ja peredest aastaks 2012. Vahepeale jääb ligi poole sajandi pikkune ajavahemik, ühispõllunduse aeg. Ajendas mind lugu kirja panema tõik, et olen pea ainus praegu Vao külas tegutsev ja seal enne kolhoosikorra kehtestamist elanud inimene.

Ma olen ise kokku puutunud nende talude väärikate peremeeste ja perenaistega. Mul on silmade ees ka omaaegsed hooned ja taluõued. Kirja panduna saavad need teadmised kättesaadavaks ka omaaegsete taluperede järglastele.

On ju tore saada teada, kuidas toimetati siinmail enne meid, tundma õppida oma juuri. Lihtsam on seda teha käesoleva ülevaate abil. Töös tutvustatud allikate kaudu saab igaüks kergema vaevaga koostada oma talu ajaloo ja perekonna sugupuu.

Töö valmis Väike-Maarja vallavalitsuse külaliikumise projekti toel.

NB!
Eesti Kodu-uurimise Seltsi juhatus hindas 29. jaanuari koosolekul 2012. aastal vormistatud kodu-uurimisteemaliste uuringute seas parimaks Eino Tombergi CD-l vormistatud uurimistulemuse "Vao küla lugu".

Tööga on võimalik tutvuda Pandivere pärandkultuuri kodulehel.