Varane jõulurõõm

On detsembri keskpaik. Eri­nevalt eelmisest väga lu­misest ja külmast talvest­valitseb õues tavapärane sügisilm: täispilves, hämar, uduvihmane. Siiski on jõulu­kuu.

Hakkajamad pensionärid kogunevad juba varakult klu­bisse, et üheskoos maha pidada tänavune jõulupidu, seekord Kaaruka Seltsimajas. Lisaka Roosna-Alliku pensionäride­le pidutsevad küla noorpered oma mudilastega. No mis viga käia-olla, kui Andres bussiga viib ja äragi toob. Las aga vihma sadada, pidu tuli kena, sõbralik, lõbus ja muljetavaldav.

Peo puhuks olid ära õpitud mitmed laulud laulunaistel, eri­ti mõjuv tundus olevat viimane lauluke. Tantsunaised esitasid mõned uued tantsulood. Kuigi vähendatud koosseisus, ikka oli tore. Sobiva meeleolu tekitas saabujates juba mõnusalt soe, jõululõhnaline, kaetud lauda­dega seltsimaja ise, kus nurgas nurgas säras ja lõhnas kaunista­tud suur jõulupuu.

Kui osavõtjad ja pääsuke­sed kõik reas oma kohad olid leidnud, omavahelised tervitu­sed ja uudised vahetatud, lõp­pes sigin-sagin. Kaks Mallet juhatasid peo lühisõnavõttu­dega sisse ja pisipõnnidki olid hiirvaiksed, kui Eha ja kolmas Malle viisid kaasa kuulama lu­gu varasematest jõuludest, ki­rikuskäigust, kommetest... Oli tõeline jõulutunne , meenusid lapsepõlve jõulusõidud ja jõu­lutoidud. Järgnesid vaheluge­mised, mitmed pisisketsid põi­mituna laulude ja tantsudega. Erilise tähelepanu pälvis ka­hara lühiseelikuga lasteaiatirts Imbi vaimukate küsimustega oma töötavale kingsepast vana­isale Kaljule... No oli tõesti vah­va. Kolmel fotograafil oli palju tööd. Ja siis asuti keha kinnita­ma , meeled olid ju saanud oma osa. Tublid perenaised ja abili­sed kandsid lauda traditsioo­nilised jõuluroad - seaprae, hapukapsa, verivorstid ning kõrvitsa-ja hapukurgi sala­tid. Juurde serveeriti jõuluglö­gi. Toidud-joogid lasti aina hea maitsta. Ei puudunud ka mah­lane-magus kringel ja imemait­sev napoleoni kook ning kohvi koorega. Kõik see ja mõnus soe tuba, sõbralik jutuvadin, teki­tasid ikka tõelise jõulurõõmu, mida eriti nautisid pisipõnnid, kes jooksid , naersid ja keksisid väsimatult. Eriti peale jõulu­pakkide kättesaamist.

Edasi saabus külla vahva jõulueit oma suure kingikotiga. Peale kiitusi said esmalt oma jõulupakid juhendajad, aktiiv­semad tegelased, eeskätt mui­dugi pisipere. Lunastamiseks tuli kas laulda, salmi lugeda või lihtsalt patsi lüüa. Kokkuvõttes said kingitusi just kõik, sest val­la pakidki leidsid omanikud.

Järgnevalt musitseeris ää­retult südamlikult Taiga Laur Sargverest, kes esitas põhiliselt meeleolukat omaloomingut.

I-le punkti lisas seltskondlik osa, mida kaifisid nii tanstijad kui pealtvaatajad. Kiitust pävi­sid kõik, eeskätt aga väsimatu, rõõmsameelne ja kergejalgne Vaike. Oli mida nautida! Ja nel­jatunnine meeliülendav pidu lõppes õhtul 9 paiku. Südam­likud tänud kõikidele tegijate­le, eestvedajatele, bussijuhile ja osavõtjatele. Jääme ootama järgmist pidu!