Värner Lootsmann: Haldusreformi ei saa teostada - suur segadus tõmbekeskustega!
Regionaalminister Kiisler edastas 19. aprillil 2013 Harjumaa Omavalitsuste Liidule (HOL) ja Harju Maavalitsusele (HMV) juhendi maakondlike tõmbekeskuste määratlemiseks ning palus seisukohti Harju maakonna tõmbekeskuste määratlemisel.
HOL pidas vajalikuks viia läbi spetsiaalne uuring. Sama seisukohta jagas ka Siseministeerium, kes eraldas uuringu koostamiseks vajalikud rahalised vahendid. Uuringu koostas pikaajaliste kogemustega konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko. Siseministeeriumi poolt koostatud juhendis sätestatud metoodika järgi määratleti uuringu kohaselt kokku 17 Harju maakonnas asuvat tähtsamat tõmbekeskust. Uuringu kohaselt asetus tõmbekeskuste pingereas etteantud hindamiskriteeriumite järgi 5. kohale Loksa linn 92,5 punktiga. Tuginedes konsultatsioonifirma ja kõigi Harjumaa omavalitsuste koostöös valminud uuringule, esitas HOL 6. detsembril 2013 Regionaalministrile ja HMV-le omapoolse põhjaliku ja argumenteeritud seisukoha. HOL poolt esitatud arvamus ühtib uuringus toodud seisukohtadega, tõmbekeskuste määratlemisel kasutatud objektiivsete faktidega ja sisuliste argumentidega.
Viis päeva hiljem esitas Regionaalministrile oma seisukoha ka Harju maavanem. Erinevalt HOL'i motiveeritud seisukohtadest ja põhjalikus uuringus leitust otsustas Harju maavanem, et Harju maakonnas on vaid 11 alljärgnevat tõmbekeskust: Tallinn, Keila linn, Maardu linn, Haabneeme alevik, Saue linn, Tabasalu alevik, Jüri alevik, Kose alevik, Kehra linn, Paldiski linn ja Kuusalu alevik.
Loksa linna osas on Harju maavanema seisukohas märgitud, et „Loksa linn on küll vajalik piirkondliku tugikeskusena, kuid tõmbekeskuseks me teda lugeda ei saa."
Kuna maavanema arvamus ei sisalda mitte ühtegi sisulist ega objektiivset selgitust, siis on seda ainuisikulist seisukohta isegi raske kommenteerida.
Harju maavanem oma uue seisukoha väljakujundamisel ei konsulteerinud täiendavalt ei HOL-iga, uuringu autoritega ega ka Loksa linnaga. Veel mõned päevad enne Harju maavanema seisukoha esitamist Regionaalministrile oli Loksa linnale teadaolevalt Loksa linn määratletud ühe tõmbekeskusena ka HMV poolt kavandatud seisukohas.
Loksa linn oma ca 3 000 elanikuga on ajalooliselt vanim ning tugevaim tõmbekeskus Harju maakonna kirdeosas, koondades enda ümber kogu geograafilise ala, mis jääb mere poolt Kolga-, Hara-, Eru- ja Käsmu lahe ning sisemandril asuva Peterburi maantee vahele. Loksa linn on ühtlasi suurimaks teenuste, tööstuse, ettevõtluse ja töökohtade koondumise kohaks kogu ümbruskonnale vähemalt ca 20 km raadiuses, sh elanikele Juminda-, Pärispea- ja Käsmu poolsaartel ning samuti arvestatavale osale (ca 30%) elanikest Kuusalu vallas (suures osas endine Loksa vald).
Loksa linnast idapoole liikudes algab Lääne-Virumaa maakond ning Loksa linn toimib tõmbekeskusena ka mitmetele Lääne-Virumaa Vihula valla küladele, sh. Eru, Käsmu, Võsu, Vatku ja Ilumäe küladele.
Kõik Loksa linna 50 km raadiuses ümbritsevad asustusüksused on Loksa linnast oluliselt väiksemad ja väikese asustustihedusega. Loksa linna geograafilist asukohta vaadates on ilmselge, et ükski teine asustusüksus, sh ka mitte Harju maavanema loetelus toodud ja Loksa linnale kõige lähemal asuv Kuusalu alevik, ei saa sama piirkonda Loksa linna asemel tõmbekeskusena siduda.
Kui lähtuda Harju maavanema seisukohast, jääb Harju maakonna kirdeosas asuv suurem regionaalne ala tõmbekeskusega täielikult katmata, sest kõrvalasuva Lääne-Viru maakonna Harju maakonnaga piirnevas loodeosas puuduvad suuremad asustusüksused. On selge, et HOL-i ja Harjumaa omavalitsustega koostööd tegemata ei saa asja ka haldusreformist.
Kuidas edasi? Ehk peaks välismaa ekspertidest komisjoni kokku kutsuma, kes siis Eestimaa kõik tõmbekeskused kokku loeks!
Usun, et riigi kui terviku jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ei kahtle keegi haldusreformi vajalikkuses. Ka mitte Loksa linn. Aga läbiviidav on ta üksnes koos riigireformiga, s.h. maavalitsuste kohustuste ja pädevuse ümberkorraldamisega. Seni, kuni reformitrummi taob vaid valitsuse üks osapool, saame haldusreformi pidada üksnes ühe ministri tõmbenumbriks või hoopis naljanumbriks.
