Rahulolu-uuringu tellis Valga Maavalitsus, selle läbiviimine iga kahe  aasta tagant on kokku lepitud arengustrateegias Valgamaa 2013. Valimi suurus oli 300 vastajat vanuses 15-74-aastat.

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Valgamaa elanike hoiakuid, arvamusi,  käitumist ja rahulolu seoses erinevate eluaspektidega. Uuring viidi läbi  oktoober - november 2010. Analoogne uuring valmis ka 2006. aasta sügisel  ja 2008. aasta suve lõpus.

Valgamaa maine elanike seas on jätkuvalt kõrge, kuid majanduslangusega  seoses on langenud nende hinnang maakonna töövõimalustele, arengu  kiirusele ja elanikkonna aktiivsusele. 67% valgamaalastest peab  töövõimalusi Valgamaal pigem kehvaks ning see näitaja on märgatavalt  kehvem eelmise uuringu näitajast (2008 oli 53%). Sarnaselt varasematele  uuringutele on kõige levinum põhjus töökoha vahetamiseks soov leida parema  palgaga töö. Seda põhjust mainis 64% töökohta vahetada soovivatest  palgatöötajatest. Samuti on vähenenud Valgamaad pigem kiiresti arenevaks  piirkonnaks hindavate valgamaalaste osakaal - 2006. aastal oli neid 42%,  2008. aastal oli neid 32%, siis käesoleval aastal vaid 21%. Harrastajate seas on võrreldes 2008. aasta küsitlusega suurenenud  sporditegemise ning huvitegevuse võimalused.

Elanike rahulolu põhihariduse kvaliteediga on kõrge, keskhariduse osas on  see langenud ning rahulolu kutsehariduse kvaliteediga on küllaltki vähene.  Sarnaselt 2006.a ja 2008. aastale põhjendasid Valga maakonnas pakutava  kutsehariduse kvaliteediga rahulolematud inimesed oma arvamust kõige  sagedamini sellega, et õpetatavate erialade valik on liiga piiratud (48%).  Kõigi haridusastmetega on enam rahul pered, kelle lapsed vastaval tasemel  õpivad, seetõttu võib öelda, et madal on eelkõige hariduse maine.

Nelja aastaga, mil uuringut on korraldatud, pole elanike hinnangud  perearstiabile oluliselt muutunud. Uuringust selgub, et rahulolu perearstisüsteemiga on küllaltki kõrge, kuigi osalt tekitab muret arstiabi kättesaadavus. Sama probleemiga seoses toodi välja, et perearst asub elukohast kaugel ning transporti arsti juurde ei ole. Meeldiv on tõdeda, et noorte seas on üha enam levimas tervislike eluviiside järgi elamine. Uuringust lähtub, et poolte noorte (15-24) eluviisid on viimase aasta jooksul muutunud tervislikumaks.

Bussitranspordi kasutamine elanike seas on kahe aasta jooksul langenud, kuid rahulolu nii bussi- kui rongiliiklusega on suurenenud - rongidega on rahul 68% kasutajatest, üleriigiliste bussidega on rahul 82% ja maakonnabussidega 75% nende kasutajatest.

Võrreldes eelmise uuringuga on Valgamaal ettevõtjaid jäänud poole vähemaks ja samal ajal töötuid lisandunud poole võrra. Paraku ei ole ettevõtlusest mõtlemine ja soov sellega alustada suurenenud. Peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel on praegune halb majanduse seis ja suurem ebakindlus võrreldes palgatööga.

Mis puudutab kohalike omavalitsuste ühinemist, siis 42% vastanutest toetab, et säiliks praegune olukord st 13 kohalikku omavalitsust. 19% pooldab olukorda, kus oleks 3 kohalikku omavalitsust (st kolme linna: Valga, Tõrva ja Otepää vallasisese linna baasil moodustatud), keskustega Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Vaid 6% valgamaalastest soovib seda, et kogu maakond oleks tervikuna üks omavalitsus. Sellise idee pooldajaid oli keskmisest enam vene keelt rääkivate elanike seas (16%).

„Inimeste rahulolu üheks aluseks on väärikas ja tasuv töö. Liberaalse majanduspoliitika tulemusel peavad inimesed töökoha otsinguil lahkuma Valgamaalt, kuigi neile meeldib siin elada. Riigi regionaalpoliitika on viinud avaliku sektori ja selle järel ka erasektori töökohad nn keskustesse. Kiiremini reageerivad sellele noored ja edukad, kuid tuleb meeles pidada, et tänapäeva noor, lahkudes maalt võib Tallinna asemel valida oma elu- ja töökohaks pigem Helsinki, Londoni või Sidney. Seega on elanike rahul-olu Valgamaaga või mõne teise maakonnaga ühtlasi ka Eesti probleem," ütles arengu-ja planeeringuosakonna juhataja Kalev Härk.

Uuringuga on võimalik tutvuda Valga Maavalitsuse kodulehel www.valgamv.ee rubriigis „Uuringud"