Uskudes imesse

Sihtasutuse Hageri Lamber tuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal tundus restaureerimisprojekt esialgu üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu heldetele annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja mitmetele heategevusmüükidele koguti kokku täpselt vajaminev summa. „Hageri kiriku orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki Eesti oreliloost," rõhutas restaureerimise eestvedaja Juhan Põld. Küsimusele, kas kolme aasta jooksul imesid ka sündis, vastas Juhan, et tegelikult oli oreli restaureerimise õnnestumine ise kokku üks suur ime ja õnnistus.

Kõiki annetajaid Juhan nimetada ei tea, kuna paljud annetasid anonüümselt. Nimelisi annetajaid oli 130, neist heldemad Kohila Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, sõpruskogudused Keuruu, Nilsiä ja Sääksmäe Soomest ja Kohilast ettevõtja Urmas Sõõrumaa, Saima Rümmel, Õie ja Tiit Tarve, Kusti Eikla, Allar Haljasorg, Mai Mänd ja Vesiroos OÜ. Suuremad annetajad said endale sümboolse orelivile ning annetaja nimi jäädvustatakse autahvlile oreli kõrval. „Kõik annetused, ka kõige väiksemgi, mis võis olla kasvõi abikäsi meistritubades, on olnud õnnistuseks kogu suure projekti õnnestumisele," kinnitas Juhan Põld. „Täname kõiki annetajaid kogu südamest."

Esimesed gobeläänid sarjast „Sanctus"

Koos oreliga pühitses peapiiskop tekstiilikunstnik Ehalill Halliste loodud esimesed kolm vaipa mahukast, viieteistkümnest gobeläänist koosnevast liturgiliste kirikuvaipade sarjast „Sanctus". Vaibad on rohelise põhitooniga (roheline tähistab kristlikus sümboolikas elu ja lootust) ning kujutavad lillepärgade sisse põimitud ajatuid kristlusega seotud sümboleid. Ehalill Halliste gobeläänid panid kiriku altari ja kantsli särama senisest jõulisemalt, muutes minu arvates Eesti ühe erilisema kiriku veelgi täiuslikumaks jumalakojaks.

Liturgiliste gobeläänide sari valmib missioonitööna ja kõik viisteist kangast peaks põimitud saama 2013. aastaks.